← Eesti

3-1-1-111-96

3-1-1-111-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. oktoobril
  2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Harri Hennu süüdistuses KrK §-de 162 ja 207 lg 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu H. Henn ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kägi ning Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. H. Henn anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 207 lg 1 järgi selles, et ta
  3. a juunis, võttes üle Eestist lahkuvalt endise NSV liidu sõjaväeosalt 100000 25 mm õhutõrjesuurtüki lahingumürsku, laskis neist 594 tükki toimetada oma garaaziboksi Tartus Aardla tn 122, kolm lahingumürsku viis ta oma elukohta Unikülla Haaslava vallas Tartumaal, kus, omamata vastavat luba, hoidis neid kuni läbiotsimiseni
  4. veebruaril
  5. a. Sama paragrahvi järgi anti H. Henn kohtu alla süüdistatuna selles, et ta alates
  6. a suvest kuni eelnimetatud läbiotsimiseni, hoidis ilma vastava loata tema käsutuses olnud eluruumides Tallinnas Pärnu mnt 123-6 kahte granaati PED-5 ja kahte sütikut Y3P​
  7. H. Henn anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 161 järgi selles, et ta olles
  8. septembril
  9. a kinnitatud Kaitseliidu Tartu maleva pealikuks, kasutas tahtlikult ära oma ametiseisundit alljärgnevalt: - kirjutas alla
  10. septembril
  11. a volikirjale nr 32, millega volitas kaitseliitlast Ilmar Mägi ostma ja ära tooma kuni 9 mm kaliibriga tulirelvi sõltumata kogusest, - kirjutas alla
  12. novembril
  13. a volikirjale nr 291, millega volitas kaitseliitlast Kalju Rebast ostma ja ära tooma kuni 9 mm kaliibriga 500 tulirelva, - kirjutas alla
  14. jaanuari
  15. a kuupäeva kandvale volitusele nr 82, millega volitas kaitseliitlast I. Mägi ostma ja ära tooma kuni 9 mm kaliibriga 10000 tulirelva ja vastavat laskemoona kuni 500000 tk, - kirjutas alla
  16. jaanuari
  17. a kuupäeva kandvale volitusele nr 7a, millega volitas kaitseliitlast Indrek Reidit ostma ja ära tooma kuni 9 mm kaliibriga 10000 tulirelva ja vastavat laskemoona kuni 5 000000 tk, - kirjutas alla
  18. novembri
  19. a kuupäeva kandvale volitusele nr 292, millega volitas kaitseliitlast Peeter Vähit ostma ja ära tooma kuni 9 mm kaliibriga 5000 tulirelva. Eeluurimisel tuvastamata isikute poolt on eeltoodud volikirjade alusel ostetud 40 R-61 püstolit, 10100 Tokarevi süsteemi püstolit ning 7,62 kaliibrilist laskemoona 70360 tükki. Nimetatud tulirelvade ja laskemoona kontrollimatu müügiga tekitati riigile oluline kahju. Tartu Linnakohtu
  20. mai
  21. a otsusega mõisteti H. Henn süüdistuses KrK § 207 lg 1 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu õigeks. Süüdistuse KrK § 161 järgi kvalifitseeris linnakohus ümber KrK § 162 järgi ja karistas H. Hennu 2000 kr suuruses rahatrahviga. Linnakohus leidis, et H. Henn kaitsejõudude tegevteenistuses oleva isikuna võis omada ja hoida piiramatus koguses laskemoona, kuid samas rikkus ta laskemoona arvelevõtmise ja hoidmise korda, mis on käsitletav distsiplinaar- või haldusõigusrikkumisena. Kohus asus seisukohale, et vene sõjaväelt rekvireeritudmürsud sattusid H. Hennu valdusse seaduslikul teel ning et ka nende hoidmine ei ole sellisel juhul kuritegu. Veel leidis linnakohus, et ei ole tõendatud H. Hennu süü ametiseisundi kuritarvitamises, küll aga ametialases lohakuses. Samuti vähendati süüdistuse mahtu ühe
  22. jaanuari
  23. a volitusele nr. 7 antud allkirja osas. Kohus leidis, et H. Henn ei saanud aru, et ta täitis halvasti talle pandud kohustusi, kuigi pidi aru saama, et tema allkirjadega dokumendid võimaldavad teostada tehinguid, mis on vastuolus kaitseliidu ja riigi huvidega. Tartu Linnakohtu
  24. mai
  25. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tartu abiprokurör Kadri Väling ja apellatsioonkaebuse kohtualuse kaitsja vandeadvokaat K. Kägi. Prokurör taotles Tartu Linnakohtu otsuse tühistamist, H. Hennu süüdimõistmist KrK § 207 lg 1 ja § 161 järgi ning karistuse karmistamist. Kaitsja K. Kägi apellatsioonkaebuses taotleti H. Hennu õigeksmõistmist süüdistuses KrK § 162 järgi kuna kohtuotsuses toodud järeldused on oletuslikku laadi ja tõendamata. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  26. augusti
  27. a otsusega tühistati osaliselt Tartu Linnakohtu
  28. mai
  29. a otsus, H. Henn mõisteti süüdi KrK § 207 lg 1 järgi ja teda karistati 300 päevamäära s. o 4500 kr suuruse rahatrahviga. Täpsustades linnakohtu otsust, mõistis ringkonnakohus H. Hennule KrK § 162 järgi mõistetud karistuseks rahatrahvi 200 päevamäära s. o 2000 kr ulatuses . KrK § 40 alusel loeti lõplikuks karistuseks rahatrahv 300 päevamäära ulatuses s. o 4500 kr riigituludesse. Kriminaalkolleegium nõustus H. Hennu süüdimõistmisega KrK § 162 järgi, täpsustades vaid mõistetud karistust vastavalt KrK § 28 lg-le
  30. Samas ringkonnakohus leidis, et H. Hennu poolne lõhkematerjali ja laskemoona hoidmine on KrK § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  31. augusti
  32. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat K. Kägi. Kaitsja kassatsioonkaebuses taotletakse Tartu Ringkonnakohtu otsuse tühistamist, H. Hennu õigeksmõistmist süüdistuses KrK § 207 lg 1 järgi ja kriminaalasja täiendavale eeluurimisele saatmist süüdistuses KrK § 162 järgi. Kaitsja leiab, et ringkonnakohus on H. Hennu süüdimõistmisel KrK § 207 lg 1 järgi rikkunud AKKS § 31 p-s 4 sätestatut ja kohaldanud seadust ebaõigesti. Kassaator väidab, et kohtu järeldused H. Hennu lohaka töö kohta põhinevad üksnes oletustel ja taoliste oletuste põhjal süüdimõistva otsuse langetamine on ebaseaduslik. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud süüdimõistetu ning tema kaitsja seletused, milles nad toetavad kassatsioonkaebust, samuti prokuröri seletuse, milles taotletakse kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmist, leidis: Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi antud õiguslik hinnang H. Hennu poolt toimepandud kuritegude kohta on põhjendatud. Ringkonnakohus on asunud õigele seisukohale, et H. Hennul oleks nii kaitseliitlasena kui kaitseväelasena pidanud olema laskemoona ja lõhkematerjali hoidmiseks sellekohane luba vastavalt EV Valitsuse
  33. augusti
  34. a määrusega nr. 256 kinnitatud Tulirelvade ja laskemoona valmistamise, müügi, omandamise, hoidmise ja kandmise ajutiste eeskirjade p-le
  35. EV Valitsuse
  36. septembri
  37. a määrusega nr. 333 täpsustati, et tulirelvade ja laskemoona hoidmise luba ei nõuta teenistusrelvade puhul, mida kaitseväelased, kaitseliitlased jt. määruses märgitud isikud kannavad vastavalt nendes ametkondades kehtestatud korrale. Õhutõrjesuurtüki lahingumürske, granaate ja sütikuid H. Hennule teenistusrelvadena väljastatud ei ole ja luba nende hoidmiseks ta taotlenud ei ole, mistõttu alates
  38. septembrist
  39. a kuni äravõtmiseni
  40. veebruaril
  41. a hoidis ta neid ebaseaduslikult ning see toob kaasa kriminaalvastutuse KrK § 207 lg 1 järgi. Vastavalt KrK § 207 lg-le 2 tulnuks H. Hennul kriminaalvastutusest vabanemiseks laskemoon ja lõhkematerjal vabatahtlikult ära anda kuid seda ta ei teinud. Puutuvalt süüdistusse KrK § 162 järgi korratakse kassatsioonkaebuses juba apellatsioonkaebuses esitatud väiteid. Neid väiteid kontrolliti ringkonnakohtu istungil ja ringkonnakohus jõudis Riigikohtu arvates põhjendatult samale järeldusele kui Tartu Linnakohus. Juhindudes AKKS § 63 lg-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
  42. Jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  43. augusti
  44. a otsus Harri Hennu süüdistusasjas KrK § 207 lg 1 ja § 162 järgi muutmata.
  45. Kaitsja kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
  46. oktoobril
  47. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.