3-1-1-114-96

3-1-1-114-96 KOHTUMÄÄRUS Tartus

1. oktoobril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil eriprotesti alusel läbi kriminaalasja V. F. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. V. F. oli esitatud süüdistus KrK § 139 lg 2 p 3 järgi selles, et ta
3. aprillil
4. a varastas salaja Narva Kutsekooli nr 14 laboratooriumis õpetaja J. I. rahakotist 119 krooni. Narva Linnakohtu
5. juuli
6. a määrusega lõpetati kriminaalasjas menetlus seoses V. F. käitumises kuriteokoosseisu puudumisega. Nimelt leidis linnakohus, et kuna V. F. poolt toimepandud vargus ei olnud seotud vara asukohta pääsemiseks tõkke või lukustuse kõrvaldamisega ja varastatu väärtus on väiksem kui kümme miinimumpalka, siis võib tema käitumises olla küll HÕS § 1441 lg 1 ettenähtud haldusõigusrikkumise koosseis, kuid igal juhul puudub kuriteokoosseis. Narva Linnakohtu
7. juuli
8. a määruse peale esitas Narva abiprokurör Gennadi Jegorov eriprotesti, taotledes eelnimetatud kohtumääruse tühistamist ja kriminaalasja samasse kohtusse arutamiseks saatmist. Prokurör leidis, et tuginedes Riigikohtu seisukohale, tuleb salajast vargust, millega seondub omaniku vara muust maailmast kaitsva tõkke kõrvaldamisele suunatud füüsilise jõu kasutamine, kvalifitseerida KrK § 139 lg 2 p 3 järgi. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
9. augusti
10. a määrusega jäeti eriprotest läbi vaatamata põhjendusega, et vastavalt AKKS § 68 lg 1 p-le 3 ei ole KrMK § 5 lg 1 p 2 alusel tehtud kriminaalasja lõpetamise määrus erikaebe korras vaidlustatav. Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaberi poolt Riigikohtule esitatud eriprotestis taotletakse ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist arutamiseks Narva Linnakohtule. Prokurör, tuginedes ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
11. juuni
12. a otsusele I. T. süüdistusasjas, rõhutab, et ringkonnakohus on ekslikult jätnud eriprotesti läbivaatamata, sest põhimõtteliselt ei ole kriminaalasju, mille terviklahend ei oleks vaidlustatav. Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas Riigiprokuratuuri prokurör T. Vee põhimõtteliselt eriprotestis sisalduvat taotlust, kuid möönis samas, et Narva Linnakohtu
13. juuli
14. a määruse peale oleks prokurör pidanud eriprotesti asemel esitama apellatsioonprotesti. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse, leidis: Eriprotestis esitatud kohtukaebe õiguse olemust käsitlev seisukoht on põhjendatud, kooskõlas kriminaalmenetluse seaduse mõtte ja Riigikohtu senise praktikaga. Riigikohtukriminaalkolleegiumi
15. juuni
16. a otsuses I. T. süüdistusasjas on rõhutatud, et vastavalt põhiseaduse § 24 lg-le 5 on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Lahkukirjutatud sõnaühend "kohtu otsus" tähistab põhiseaduse, samuti AKKS § 5 mõttes kõiki kohtulahendeid - nii kohtuotsuseid kui ka kohtumäärusi. Seega ei saa olla kriminaalasju, mille terviklahenduseks olev kohtulahend ei kuulu üldse edasikaebamisele. "Seaduses sätestatud kord" kriminaalmenetluses tehtud kohtulahendite peale edasikaebamiseks sisaldub AKKS-s, kusjuures see kord ei pea põhiseaduse mõtte kohaselt olema ja AKKS-s sätestatu kohaselt ei olegi kõigi kohtulahendite ja kõigi menetlusosaliste puhul täpselt samasugune. Vastavalt AKKS § 68 sättele ja mõttele on erikaebe instituudi eesmärk selles, et erandkorras, küsimuse kiiret lahendamisvajadust silmas pidades, võimaldada teatud kohtumääruste vaidlustamist ka iseseisvalt, lahus kriminaalasjast kui tervikust. Seadusandja tahte kohaselt on AKKS § 68 lg-s 1 ja §-s 69 ammendavalt loetletud need kohtumäärused, mida saab vaidlustada erikaebe korras. AKKS §-s 68 lg 2 sätestatust tuleneb aga, et kõiki kohtumäärusi, mida erikaebe korras vaidlustada ei saa, saab vaidlustada kriminaalasja kui terviku suhtes tehtud lahendi - kohtuotsuse või kriminaalasja lõpetamise määruse vaidlustamisel apellatsiooni korras. Seega oleks ka Narva Linnakohtu
17. juuli
18. a määrust tulnud vaidlustada apellatsiooni korras. Samas on aga Riigikohtu kriminaalkolleegium jätkuvalt oma
19. juuni
20. a otsuses I. T. süüdistusasjas väljendatud seisukohal, et eksimine protesti nimetuse valikul ei ole käsitatav kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumisena ei AKKS § 39 lg 3 ega ka mitte lg 4 mõttes. Kooskõlas eeltooduga oleks Viru Ringkonnakohus pidanud menetlema Narva Linnakohtu
21. juuli
22. a määruse peale esitatud protesti apellatsioonimenetluse eeskirju järgides. Vaatamata eelöeldule kuulub riigiprokuröri asetäitja eriprotest rahuldamisele vaid osaliselt. Vastavalt AKKS § 76 lg-le 2 piirdub kohus erikaebuste ja -protestide läbivaatamisel vaid neis märgitud küsimuste lahendamisega, võtmata seisukohta asja sisu kohta. Sellest tulenevalt puudub Riigikohtu kriminaalkolleegiumil erikaebemenetluse raames võimalus Narva Linnakohtu
23. juuli
24. a määruse seaduslikkuse ja põhjendatuse küsimuse lahendamiseks ning selle kohtumääruse tühistamiseks. Sellest tulenevalt tuleb kriminaalasi saata arutamiseks Viru Ringkonnakohtusse. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes AKKS § 72 lg-st 2, §-dest 76 ja 77, Riigikohtu kriminaalkolleegium m ä ä r a s:
25. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
26. augusti
27. a määrus.
28. Saata kriminaalasi V. F. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 3 järgi arutamiseks Viru Ringkonnakohtule.
29. Prokuröri eriprotest rahuldada osaliselt. Riigikohtu määrus jõustub
30. oktoobril ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Eerik Kergandberg, Peeter Vaher