← Eesti

3-1-1-115-96

3-1-1-115-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. novembril
  2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Lea Kalm, Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja M. Š. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Narva Linnakohtu
  3. aprilli
  4. a otsusega mõisteti M. Š. süüdi ja teda karistati KrK § 139 lg 1 järgi rahatrahviga 100 päevapalga ulatuses (2200 kr). Kohtuotsuse järgi tunnistati M. Š. süüdi selles, et tema
  5. a augustikuus varastas osaühingust Elmet Narvas Krenholmi t 16 kuus alumiiniumilehte kaaluga 400 kg 16 000 kr väärtuses. Varastatud alumiiniumilehed raius ta tükkideks ja toimetas metalli
  6. augustil
  7. a Narva, et see üle anda EMEXi Narva osakonnale. Narva Linnakohtu otsuse peale esitas Narva abiprokurör Gennadi Jegorov apellatsioonprotesti, milles nenditi, et varguse toimepanemine seondus vara asukohta pääsemist takistanud tõkke ja lukustuse kõrvaldamisega. Seetõttu taotles prokurör toimepandud varguse ümberkvalifitseerimist KrK § 139 lg 2 p 3 järgi. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  8. augusti
  9. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu
  10. aprilli
  11. a otsus M. Š. süüdimõistmises KrK § 139 lg 1 järgi osaliselt ja ta mõisteti süüdi KrK § 139 lg 2 p 3 järgi. Muus osas jäeti linnakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber kassatsioonprotesti. Kassatsioonprotestis taotletakse Viru Ringkonnakohtu otsuse tühistamist M. Š. mõistetud karistuse osas. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, milles ta toetas kassatsioonprotesti, t u v a s t a s: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kassatsioonprotest on põhjendatud. Narva Linnakohtu
  12. aprilli
  13. a otsuse järgi karistati M. Š. rahatrahviga 100 päevapalga ulatuses, s. o 2200 kr. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  14. augusti
  15. a otsusega jäeti linnakohtu otsus selles osas muutmata. M. Š. pani kuriteo toime
  16. a augustikuus. Sellal oli vastavalt Vabariigi Valitsuse
  17. juuli
  18. a määruse nr 260 "Palga alammäära kehtestamine" p-le 1 kuupalga alammäär 450 kr (RT 1994, 55, 917; RT 1994, 73, 1290) ja sellest tulenevalt päevamäär 15 kr. Eesti Vabariigi
  19. mai
  20. a seaduse ""Eesti NSV kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta" § 17 lg 2 järgi loetakse rahatrahvi päevamäära arvutamise korra kehtestamiseni rahatrahvi päevamääraks riiklikult fikseeritud sotsiaalse elatusmiinimumi alusel arvutatav keskmine päevasissetulek. Seetõttu peab M. Š. mõistetud rahatrahvi suurus olema 1500 kr. Juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaaalkolleegiumi
  21. augusti 1996 .a otsus ja Narva Linnakohtu
  22. aprilli
  23. a otsus M. Š. mõistetud karistuse osas. Mõista M. Š. KrK § 139 lg 2 p 3 järgi karistuseks rahatrahv 100 päevamäära ulatuse, s. o 1500 kr. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada. Kohtuotsus jõustub
  24. novembril
  25. a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Lea Kalm Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.