3-1-1-120-96

3-1-1-120-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. novembril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja S. K. süüdistuses KrK § 107 lg 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Ida-Viru Maakohtu
3. mai
4. a otsusega on S. K. süüdi tunnistatud KrK § 107 lg 1 järgi selles, et ta, viibides
5. märtsil
6. a joobnuna X maakonnas S. Y tn 26-31 asuvas korteris, lõi omavahelise tüli käigus korduvalt pudeliga pähe V. P., tekitades viimasele ulatuslike aju-kolju vigastuste, otsmiku - ja kukla piirkonna põrutushaavade ning verevalumite näol ülirasked kehavigastused. S. K. mõisteti karistuseks kaks aastat ja kuus kuud vabadusekaotust, millele liideti Lääne-Viru Maakohtu
7. veebruari
8. a otsusega mõistetud kandmata karistus. Lõplikuks karistuseks loeti kaks aastat üksteist kuud ja kuusteist päeva vabadusekaotust kinnises vanglas ja karistuse kandmise alguseks
9. veebruar
10. a. Oma apellatsioonkaebuses taotles S. K. kohtuotsuse tühistamist seoses otsuses sisalduvate kohtu järelduste mittevastavusega faktilistele asjaoludele, kriminaalseaduse ebaõige kohaldamisega, kuriteo ebaõige kvalifitseerimisega, karistuse kandmise alguse vale määramisega ja mõistetud karistuse mittevastavusega kuriteo raskusele. Apellant leidis, et kannatanul ei ole üliraskeid kehavigastusi olnudki või on kannatanu saanud need kusagil mujal, sest peale nendevahelist intsidenti oli kannatanu võimeline vabalt liikuma. Apellant kahtles tunnistajate ütluste õigsuses, arvates, et need olid asjast isiklikult huvitatud, et tema iseloomustus on kokku pandud kuulujuttudest. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ei lugenud oma
11. augusti
12. a otsuses põhjendatuks ühtegi apellandi väidet, jättes Ida-Viru Maakohtu
13. mai
14. a otsuse muutmata ja S. K. apellatsioonkaebuse rahuldamata. Oma kassatsioonkaebuses kordab S. K. apellatsioonikohtule esitatud seisukohti ja lisab täiendavalt, et ka Viru Ringkonnakohus ei loonud talle võimalusi ta seaduslike õiguste kaitseks. Ta peab oluliseks rõhutada, et Viru Ringkonnakohus ei võimaldanud tal tutvuda apellatsioonikohtu istungi protokolliga ega toimetanud talle kätte kohtuotsuse ärakirja. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse jätta kassatsioonkaebus rahuldamata, leidis: Ida-Viru Maakohtu
15. mai
16. a otsuses ja Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
17. augusti
18. a otsuses on KrMK § 50 nõuetele vastavalt käsitletud kõiki tõendeid nende kogumis. Kassaator on kuriteo tehiolude kohta jätkuvalt andnud isiklike huvidega kohandatud ütlusi, mis on olnud vastuolus muude asjas kogutud tõenditega, eriti nendega, mis riimuvad kohumeditsiiniekspertiisi järeldustega. Järgitud on asjaolude igakülgse, täieliku ja objektiivse läbivaatamise nõuet. Apellatsioonikohtu istungil on antud kohtualusele järjekordne võimalus vahetult selgitada vastuolusid kannatanu ütluste ja ta enda avalduste vahel. Ekspertiisijärelduste vaidlustamiseks pakutud võimalusest on apellant ise loobunud, mistõttu muus osas piirdus apellatsioonikohus menetlusprotokollide ja muude dokumentide avaldamisega. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi istungi protokolli kohaselt on kohtuotsus S. K. samal kuupäeval arusaadavalt kuulutatud ja kohtuotsuse ärakiri talle
19. augustil 1996.a (tl 316) välja saadetud. Samast protokollist nähtub, et kohtualune on avaldanud soovi kohtuistungi protokolliga tutvumiseks (tl 311 prd.). Andmed selle kohta, et S. K. oleks võimaldatud apellatsioonikohtu istungi protokolliga tutvuda, kriminaalasjas puuduvad. Riigikohtu kriminaalkolleegium on jätkuvalt seisukohal, et kohtuistungi protokolli tutvustamiskohustus, kui menetlusosaline seda soovib, on menetlusnormide kohaselt täitmiskohustuslik. S. K. süüdistusasjas Viru Ringkonnakohus seda nõuet ei täitnud. Samas on Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohal, et nõude eiramine ei ole hõlmatud AKKS § 39 lg-s 3 sätestatud kriminaalmenetluse seaduse oluliste rikkumiste loeteluga, kus käsitletakse kohtulahendi vaidlustamise aluseid. Olukorras, kus apellatsioonikohus rajas oma järeldused kohtualuse ja kannatanu vahetule ülekuulamisele, milles uut informatsiooni ei avaldatud ja muid tõendeid analüüsiti AKKS § 29 lgs 5 sätestatud põhimõttel esimese astme kohtu järelduste kontrollimise kaudu, ei olnud apellatsioonikohtu protokollis hindamisväärset alust vaidlusteks järgnenud kohtulahendi seaduslikkuse või põhjendatuse üle. Esimese astme kohtu istungi protokolliga oli aga S. K. tutvunud ja esitanud selle kohta oma kirjalikke hinnanguid (tl 266 prd). Neid asjaolusid arvestades ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium menetlusnõude eiramist sisuliselt oluliseks ka AKKS § 39 lg 4 mõttes. Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja 65 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
20. Jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
21. augusti
22. a otsus S. K. süüdistuses KrK § 107 lg 1 järgi muutmata.
23. S. K. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
24. novembril
25. a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep