3-1-1-125-96

3-1-1-125-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. novembril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Aleksandr Ivanovi süüdistuses KrK § 101 p 7 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Aleksandr Ivanovile esitati kriminaalasja eeluurimisel süüdistus KrK § 101 p 7 järgi ja ta anti samas süüdistuses kohtu alla. Esitatud süüdistuse kohaselt lõi A. Ivanov
3. veebruaril
4. a umbes kell 13 oma korteris Narva linnas Kreenholmi t 6-53 abikaasale Olga Ivanovale riiu ajal tapmise eesmärgil noaga korduvalt keha erinevatesse piirkondadesse, tekitades talle eriti piinaval ja julmal viisil 33 torke-lõikehaava. O. Ivanova suri kohapeal. Narva Linnakohtu
5. mai
6. a otsusega mõisteti A. Ivanov süüdi KrK § 100 järgi ja teda karistati 12-aastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. Linnakohtu otsuse peale esitas Narva abiprokurör Tatjana Golovanova apellatsioonprotesti. Protestis vaidlustati kohtu järeldused, mille järgi ei ole tuvastatud A. Ivanovi tahtlust tekitada kannatanule erilisi kannatusi ning arvukad noalöögid ei anna tunnistust surma põhjustamisest eriti julmal viisil. A. Ivanovile mõistetud karistust apellatsioonprotestis ei vaidlustatud. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. septembri
8. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu 15.mai 1996.a otsus A. Ivanovi süüdimõistmise osas KrK § 100 järgi. A. Ivanov tunnistati süüdi KrK § 101 p 7 järgi, kusjuures talle mõistetud karistus jäeti muutmata. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas süüdimõistetu A. Ivanov kassatsioonkaebuse. Kaebuses väidab kassaator, et ta ei olnud talle süüksarvatud kuriteo toimepanemisel normaalses psüühilises seisundis ja taotleb talle mõistetud karistuse kergendamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, milles ta ei toetanud kassatsioonkaebust, t u v a s t a s: Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
9. septembri
10. a otsus on seaduslik ja põhjendatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium, nõustudes ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi järeldustega, nendib kooskõlas oma
11. oktoobri
12. a otsusega A. T. süüdistusasjas KrK § 101 p-de 2 ja 7 ning § 140 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, et löökide arv ning kannatanule tekitatud kehavigastuste hulk koos kuriteo toimepanemise viisi iseloomustavate muude asjaoludega on kohtule aluseks, hindamaks süüdlase tahtlust põhjustada kannatanu surm eriti piinaval ja julmal viisil. Kohtumeditsiinieksperdi arvamuse kohaselt tekitati kannatanule 33 torke-lõikehaava pähe, näkku, kaelale ja rindkerre, kusjuures vigastati peaaju, kägiveeni, vasakut kopsu ja südant. Kõik vigastused olid elupuhused. Haavad põhjustasid kainele kannatanule kestvalt suurt valu (tl 53). Samuti nähtub tunnistaja Antonina Gofmani ütlustest, et kuriteosündmuse ajal kuulis ta korterist 53, mis paikneb tema korteri kohal, u 10-15 minuti vältel hädakisa (tl 112 p). Tapmise toimepanemise viis ja tunnistaja ütlused kinnitavad, et kannatanule tekitati erilisi piinu ja kannatusi suure hulga haavade löömise teel. Seega hõlmas süüdlase tahtlus teadlikkust kuriteo toimepanemisest eriti julmal ja eriti piinaval viisil. Süüdimõistetu suhtes on kriminaalasjas korraldatud ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis komisjoniekspertiisina (tl 126). Eksperdiarvamusest järeldub, et A. Ivanov pani kuriteo toime süüdivusseisundis ning ta oli võimeline endale oma tegudest aru andma ja neid juhtima. Seejuures välistab ringkonnakohtu kriminaalkolleegium põhjendatult, viidates kriminaalasjas tuvastatud asjaoludele, tapmise KrK § 103 tunnustel äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille põhjustas vägivald või raske solvamine kannatanu poolt. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, jättes linnakohtu poolt A. Ivanovile mõistetud karistuse muutmata, soostus linnakohtu ostuses esitatud põhjendusega. Kooskõlas KrK §-s 36 esitatud karistuse mõistmise üldsätetega on linnakohus karistuse mõistmisel arvestanud toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdlase isikut ning nentinud, et puuduvad KrK §-des 37 ja 38 sätestatud vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Seega on karistuse mõistmisel lähtutud kriminaalseaduse sätetest, mis reguleerivad karistuse mõistmise aluseid ja tingimusi kriminaalmenetluses. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses tehtud järeldused vastavad faktilistele asjaoludele ning kohus on õigesti kohaldanud kriminaalseadust. Samuti ei tuvastatud kriminaalasja läbivaatamisel kriminaalmenetluse seaduse ebaõiget kohaldamist. Juhindudes AKKS § 63 p-st 1ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: Jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
13. septembri
14. a otsus Aleksandr Ivanovi süüdistusasjas KrK § 101 p 7 järgi muutmata. Süüdimõistetu Aleksandr Ivanovi kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
15. novembril
16. a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Herbert Lindmäe, Peeter Vaher