3-1-1-130-96

3-1-1-130-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 3.detsembril 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. K., T. P. ja M. S. süüdistuses KrK § 86 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa õigeksmõistetud A. K. ja M. S., T. P. kaitsja vandeadvokaat Üllar Talviste ning Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber A. K. T. P. ja M. S. olid antud kohtu alla süüdistuses KrK § 86 järgi selles, et nad ajavahemikul

1. detsembrist
2. a kuni
3. märtsini
4. a korraldasid Tallinna Lennujaama kaudu 1 460 000 000 rubla varjatud väljaveo Eesti Vabariigist, kusjuures T. P. esitas väljaveetava sularaha Tallinna lennujaamale diplomaatilise pagasina. Kuivõrd Eesti Panga Nõukogu poolt
5. juunil
6. a kinnitatud välissularaha sisse- ja väljaveo eeskirjade kohaselt oli juriidilistel isikutel välisvaluutat sularahas lubatud välja viia üksnes Eesti Pangalt iseseisvateks välisvaluutatehinguteks litsentsi saanud volitatud pankadel koos sularahasummade kandmisega kaubadeklaratsiooni, siis nimetatud nõude mittejärgimisega rikkusidki kohtualused süüdistuse kohaselt kehtestatud rublade väljaveo kui valuutatehingu sooritamise korda olulises ulatuses ja panid toime KrK § 86 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tallinna Linnakohtu
7. juuni
8. a otsusega mõisteti A. K., T. P. ja M. S. süüdistuses KrK § 86 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Linnakohus tuli järeldusele, et kohtualused täitsid rahareformi komitee
9. detsembri
10. a dekreedi nr 040 nõudeid ja nende tegevus oli seaduspärane, sest nimetatud komitee otsused olid ülimuslikud madalamalseisvate õigusaktide suhtes. Õigeksmõistvat kohtuotsust motiveeriti asjaoluga, et ülaltoodud välissularaha sisse- ja väljaveoeeskirjad on käesolevaks ajaks tühistatud ning seda tegevust reguleerib Eesti Panga poolt
11. aprillil 1994.a kehtestatud valuuta ja väärtpaberite tollivormistuse kord, mis nõuab teatud kogustest alates summade deklareerimist, kuid millise nõude eiramine ei too kaasa kriminaalvastutust. Veel leidis linnakohus, et kohtualustele esitatud süüdistuses puudub valuutatehingute sooritamise korra rikkumise ulatuse hinnang. Samuti on kohtualustele esitatud süüdistus kriminaalkoodeksi redaktsioonis, mis rublade realiseerimise ajal ei kehtinud. Tallinna Linnakohtu
12. juuni
13. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Riigiprokuratuuri prokurör Urmas Tammiksaar. Apellatsioonprotestis leiti, et kriminaalasjas on kogutud küllaldaselt tõendeid kohtualuste osavõtu kohta sularaharublade Eesti Vabariigist väljaviimises süüdistuses näidatud ajal, viisil ja koguses ning sellest tulenevalt tuleb nad süüdi tunnistada KrK § 86 järgi. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
14. septembri
15. a otsusega jäeti prokuröri protest rahuldamata ning Tallinna Linnakohtu
16. juuni
17. a õigeksmõistev kohtuotsus muutmata. Kriminaalkolleegium nõustus linnakohtu otsuses esitatud järeldustega, et rahareformi komiteele oli pandud kohustus juhtida rahareformi, otsustada kõik sellega seotud küsimused Eesti Vabariigis ning et eelnimetatud dekreet nr 040 oli ülimuslik temaga üksikasjades vastuolus olevate õigusaktidega. Veel põhistas ringkonnakohus oma otsust asjaoluga, et
18. juunil
19. a kehtestatud välissularaha sisse- ja väljaveo eeskirjad ei kehtinud tehingutes nõukogude rubladega, kuna see ei olnud vabalt konverteeritav välissularaha. Kohtuotsuse kohaselt välistab kohtualuste vastutusele võtmise asjaolu, et
20. märtsil
21. a võttis Eesti Pank vastu valuuta ja väärtpaberite tollivormistuse korra, mis ei sea mistahes raha sisse- või väljaveoks mingeid piiranguid, peale teatud piirkoguse deklareerimisnõude ning nimetatud õigusakt ei näe ette kriminaalvastutust ja omab tagasiulatuvat jõudu. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
22. septembri
23. a otsuse peale esitas kassatsioonprotesti Riigiprokuratuuri prokurör U. Tammiksaar. Prokurör taotleb Tallinna Linnakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tühistada A. K., T. P. ja M. S. süüdistusasjas KrK § 86 järgi ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule, kuna ringkonnakohtu otsus on vastuolus AKKS § 39 lg 3 p-ga 7, mille kohaselt kohtuotsuses motiivide puudumine on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine. Kassaator ei nõustu ringkonnakohtu otsusega järgmistel põhjustel. Tallinna Ringkonnakohus, nagu ka Tallinna Linnakohus on tõlgendanud ebaõigesti KrK § 86 sisu, väites kohtuotsuses, et
24. märtsi 1994.a vastuvõetud valuuta ja väärtpaberite tollivormistuse kord vabastab kohtualused kriminaalvastutusest. Valuutatehingute sooritamise korra suures või olulises ulatuses rikkumise eest oli süüdistuses näidatud tegude toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal kriminaalvastutus ette nähtud KrK §-s
25. Linnakohus pole millegagi põhjendanud, miks rahareformi komitee otsused on ülimuslikud. Ringkonnakohus on dekreedi nr. 040 ülimuslikkust põhjendanud asjaoluga, et vastasel juhul osutunuks rahareform plaanitud kujul mõeldamatuks. Kassaator ei nõustu sellise põhjendusega ja väidab, et rahareform oli selleks ajaks sisuliselt lõppenud ning reformi käigus kokku korjatud rublamassi realiseerimine või mitterealiseerimine poleks saanud enam midagi muuta. Rahareformi komitee dekreedi sisu ei saa tõlgendada nii, nagu välistaks konfidentsiaalsuse nõue valuutaeeskirjade täitmist. Kassaator väidab, et Tallinna Ringkonnakohus on ekslikult tõlgendanud valuuta ja valuutatehingute mõiste sisu, väites, et välissularaha sisse- ja väljaveo eeskirjad kehtisid üksnes vabalt konverteeritava valuuta kohta. Valuuta ja valuutatehingu mõiste on avatud
26. detsembri
27. a rahareformi komitee ajutiste valuutareeglite p.-des 1.1 ja 5.
28. Vabalt konverteeritav valuuta ei ole juriidiline termin ja selle kasutamisega ei seondu valuuta eriline juriidiline staatus. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud A. K., M. S. ja T. P. kaitsja vandeadvokaat Ü. Talviste seletused, milles nad taotlesid kassatsioonprotesti rahuldamata jätmist ning prokuröri seletuse, milles ta toetas protesti, l e i d i s: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
29. septembri 1996.a otsus on seaduslik ega kuulu tühistamisele. Tallinna Linnakohtu otsuses on põhjalikult motiveeritud, miks A. K., T. P. ja M. S. käitumises puudub KrK §-s 86 ettenähtud kuriteokoosseisu objektiivne külg - valuutatehingute sooritamise korra rikkumine olulises ulatuses. Nende motiividega on nõustunud ka Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks täiendavalt osutada alljärgnevale: A. K., T. P. ja M. S. süüditati 1 460 000 000 rubla varjatud väljaveos Eesti Vabariigist, kusjuures süüdistuse kohaselt nad rikkusid kehtivat Eesti Panga Nõukogu poolt
30. juunil 1992.a kinnitatud välissularaha sisse- ja väljaveo eeskirju juriidiliste isikute osas. KrK § 86 blanketse koosseisu sisustamine viitega ülalmärgitud eeskirjadele antud kriminaalasjas on ekslik. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis
31. märtsil 1991.a vastu seaduse Eesti Vabariigi rahareformi komitee moodustamise kohta. Selle seaduse kohaselt on rahareformi komiteel õigus otsustada kõiki rahareformiga seotud küsimusi, kusjuures otsused vormistatakse dekreetidena ja need on täitmiseks kohustuslikud kogu Eesti Vabariigi territooriumil. Rahareformi komitee otsusega nr. 015
32. detsembrist
33. a kinnitati ajutised valuutareeglid ja kehtestati need
34. jaanuarist
35. a. Ajutiste valuutareeglite kohaselt kehtestab välisvaluuta sisse- ja väljaveo eeskirjad Eesti Pank. Eesti Panga Nõukogu poolt kinnitatigi
36. juunil
37. a välissularaha sisse- ja väljaveo eeskirjad. Nimetatud eeskirjade kohaselt võisid juriidilised isikud välisvaluutat sularahas Eestist välja viia üksnes Eesti Pangalt iseseisvateks välisvaluutatehinguteks litsentsi saanud volitatud pankade kaudu koos sularahasummade kandmisega kaubadeklaratsiooni. Lähtudes Eesti riigi huvidest, otsustas rahareformi komitee rublad realiseerida. Rublade realiseerimine oli rahareformiga seotud küsimus ja rahareformi komiteel oli õigus otsustada nende väljaveo korraldamine.
38. detsembril 1992.a võttis rahareformi komitee vastu dekreedi nr. 040, mille kohaselt Eesti pankadel tuli hoidlad vabastada rubladest ja need realiseerida, säilitades seejuures konfidentsiaalsuse. Kehtivate välissularaha sisse- ja väljaveo eeskirjade järgi tegutsedes ei olnuks võimalik täita konfidentsiaalsuse nõuet rublasid ei saanud välja vedada ja realiseerida Eesti Pangalt iseseisvateks välisvaluutatehinguteks litsentsi saanud volitatud pankade kaudu järgides kauba deklareerimise eeskirju. Nimetatud dekreediga nr 040 rahareformi komitee tegigi erandi välissularaha sisse- ja väljaveo eeskirjades sätestatud korrast. Riigikohus leiab, et rahareformi komitee oli õiguslikult pädev seda erandit kehtestama, sest eelnevalt oli ta delegeerinud välissularaha sisse- ja väljaveo eeskirjade kehtestamise Eesti Pangale. Ülaltoodu alusel on kohtud asunud õigele seisukohale, et Eesti Vabariigi rahareformi komitee dekreet nr 040
39. detsembrist 1992.a oli oma juriidiliselt jõult ülimuslik võrreldes Eesti Panga Nõukogu poolt kinnitatud välissularaha sisse- ja väljaveo eeskirjadega. Samas peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks märkida, et ei saa nõustuda ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi motiveerimata seisukohaga, mille kohaselt rahareformi komitee dekreet on oma juriidiliselt jõult ülimuslik kõigi teiste õigusaktide, sh seaduste suhtes. Riigikohus sedastab rahareformi komitee dekreetide ülimuslikkust üksnes rahareformiga seonduvate küsimuste lahendamisel. Õigeks ei saa pidada ka ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi seisukohta, et välissularaha sisse- ja väljaveo eeskirjad kehtisid üksnes vabalt konverteeritava välissularaha kohta, sest selline järeldus ei tulene nimetatud eeskirjadest. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub eelnevates kohtulahendites toodud seisukohaga, et A. K., T. P. ja M. S. tegutsesid rahareformi komitee dekreedi täitmiseks õiguspäraselt. Kuna kriminaalasja arutamisel ringkonnakohtus ei ole aset leidnud seaduserikkumisi, mis AKKS § 64 sätete kohaselt oleks kohtuotsuse tühistamise aluseks, juhindudes AKKS § 63 p -st 1 ja § 65 lg st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
40. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
41. septembri
42. a otsus A. K., T. P. ja M. S. üüdistusasjas jätta muutmata.
43. Prokuröri kassatsioonprotest jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
44. detsembril
45. a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Lea Kalm Liikmed: Eerik Kergandberg, Peeter Vaher