3-1-1-131-96

3-1-1-131-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. detsembril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. S. süüdistuses KrK § 204 lg 2 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Ida-Viru Maakohtu
3. juuli
4. a otsusega tunnistati A. S. süüdi KrK § 204 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks kolm aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. KrK § 47 alusel vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi kolme-aastase katseajaga. A. S. mõisteti süüdi selles, et ta
5. jaanuaril
6. a kella 16.00 ajal, juhtides Tallinn-Narva maantee 178ndal kilomeetril Ida-Virumaal Toila vallas sõiduautot VAZ-2103, sõitis liiklusohutuse nõudeid eirates vastassuunavööndisse, kus toimus kokkupõrge vastassuunas sõitnud sõiduautoga Toyota Corolla. Liiklusavarii tagajärjel hukkusid J. M. ja V. N. ning raskeid kehavigastusi said L. ja V. B., kergeid kehavigastusi A. S. Apellatsioonprotestis taotles prokurör A. S. karistamist KrK § 204 lg 2 järgi vabadusekaotusega kolmeks aastaks kinnises vanglas. Viru Ringkonnakonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. septembri
8. a otsusega apellatsiooniprotest rahuldati, maakohtu otsus tühistati A. S. tingimusliku karistuse kandmisest vabastamise osas ja talle mõisteti karistuseks kolm aastat vabadusekaotust kinnises vanglas karistuse kandmise algusega samast kuupäevast. Kohtulahendi osalist muutmist põhjendati kuriteo ja tagajärgede raskusega. Oma kassatsioonkaebustes taotlevad A. S. ja tema kaitsja vandeadvokaat V. Rogulski jätkuvalt süüdimõistetu tingimuslikku karistusest vabastamist, arvestades positiivseid isikuandmeid, kahetsust ja kannatanute mõistvat suhtumist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, kes ei toetanud kassatsioonkaebuste rahuldamist, l e i d i s: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on oma
9. septembri
10. a otsuses põhjendatult lähtunud seisukohast, et vabadusekaotuse tingimuslik mittekohaldamine KrK § 47 mõttes on üldjuhul võimalik vähese raskusastmega kuritegude eest karistuse mõistmisel, kui seda lisaks tingib tehiolude ja süüdlase isiku märkimisväärsete erisuste arvestamine. A. S. pani liiklusohutuse nõuete eiramisega toime kuriteo, mis tagajärgede raskuse tõttu on KrK § 72 lg 2 mõttes esimese astme kuritegu - ta põhjustas kahe isiku surma. Süüdlase isikuomadusi ja kannatanuid esindanud isikute mõistvat suhtumist on kohus arvestanud A. S. karistamisel seaduses ettenähtud karistuse alammääraga. Käsitletud asjaoludest lähtudes ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
11. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
12. septembri
13. a otsus A. S. süüdistuses KrK § 204 lg 2 järgi jätta muutmata.
14. A. S. ja tema kaitsja vandeadvokaat Vladimir Rogulski kassatsioonkaebused jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
15. detsembril
16. a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Herbert Lindmäe Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher