3-1-1-134-96

3-1-1-134-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. detsembril 1996.a Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. T. süüdistuses KrK § 195 lg 2 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu A. T., kannatanu Adolf Erik ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli A. T. antud kohtu alla süüdistatuna KrK § 195 lg 2 järgi selles, et ta
2. juulil
3. a kell 21.00 Ida- Viru maakonnas V. asulas S. karjääri tehnilise osakonna "V." administratiivhoones, ilma mingi põhjuseta, huligaansel ajendil, rikkudes jämedalt avalikku korda ja väljendades ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu, peksis A. E., tekitades kannatanule kerged terviserikkega kehavigastused- näo ja rinnakorvi põrutuse, ninaluu murru. Ida-Viru Maakohus kvalifitseeris oma
4. veebruari
5. a otsusega A. T. tegevuse ümber ja tunnistas ta süüdi KrK § 113 järgi ning mõistis karistuseks 2000 krooni rahatrahvi. Võrreldes kohtualuse ja kannatanu kohtueelsel uurimisel ning kohtuliku arutamise käigus antud ütlusi tegi kohus järelduse, et tegemist ei ole kuritahtliku huligaansusega, vaid konfliktiga, mis toimus isiklike suhete pinnalt, avalikku korda rikkumata. Ida-Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kannatanu A. E. Kaebuses taotleti kuriteo kvalifitseerimist KrK § 195 lg 2 järgi ning A. T. rangema karistuse mõistmist. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
6. augusti
7. a otsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu
8. veebruari
9. a otsus ning apellatsioonkaebus rahuldati. A. T. mõisteti süüdi KrK § 195 lg 2 järgi ja karistati vabadusekaotusega 2 aastaks. KrK § 47 alusel vabastati ta tingimisi karistusest, kohaldades 2-aastast katseaega. Ringkonnakohus leidis tõendeid kogumis hinnates, et A. T. ütlused toimunu kohta on ümber lükatud teiste asjas kogutud tõenditega. Seetõttu luges ringkonnakohus usaldusväärseks kannatanu ütlused
10. juuli
11. a. õhtul toimunud sündmuste kohta. Kuna A. T. kasutas tähtsusetut ajendit, et jõhkralt peksta oma töökohal viibinud kannatanut ning häirida sellega töörütmi, leidis ringkonnakohus, et tema käitumine tuleb kvalifitseerida KrK § 195 lg 2 järgi . Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
12. augusti
13. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu A. T. Kassatsioonkaebuses palutakse Viru Ringkonnakohtu
14. augusti
15. a otsus ja Ida-Viru Maakohtu
16. veebruari 1996.a otsus tühistada ning kriminaalasi lõpetada kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kassaator väidete kohaselt andis A. E. eeluurimisel ütlusi, et tundis A. T, kuna nad töötasid mõnda aega ühes kohas.
17. aastal oli nende vahel konflikt. See kinnitab kassaatori arvates võimalust, et A. E. võis kaklust algatada. Samuti pole kohtu poolt ümber lükatud ülusi, et A.E. teda solvas. Kassaatori arvates on tema süüdimõistmise aluseks kriminaalmenetluse seaduse rikkumine juurdluse läbiviimisel, kuna juurdluse käigus mõjutati juurdleja objektiivsust A. E. ülemuse saadetud kirjaga. Kassatsioonkaebusele esitas kannatanu A. E. oma kirjalikud vastuväited, milles ta ei nõustu kaebuses toodud motiividega. Samas viitab ka A. E. eeluurimisel tehtud vigadele. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu A. T., kes palus kassatsioonkaebus rahuldada, kannatanu A. E., kes palus saata kriminaalasi täiendavale eeluurimisele, et esitada A. T. raskem süüdistus, ning prokuröri, kes taotles kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmist, leidis: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, nagu seda nõuab KrMK § 50 ning tuvastanud, et kallaletungijaks oli A. T. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu põhjendustega ja nendib, et kriminaalasja arutamisel ringkonnakohtus ei ole tuvastatud menetlusnormide olulisi rikkumisi, mis AKKS § 39 lg 3 alusel tooksid kaasa kohtuotsuse tühistamise. Samuti ei ole kriminaalasja läbivaatamisel tuvastatud asjaolusid, mis tooksid kaasa sama paragrahvi
18. lõike kohaldamise. Rõhutame siinkohal veelkord, nagu ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseisu otsuses nr.3-1-1-3296 A. K. süüdistusasjas, et kolmandate isikute puudumine peksmise sündmuskohal ei ole iseenesest asjaolu, mis välistaks süüdlase käitumise kvalifitseerimise KrK § 195 järgi. Kui süüdlane tühisel ajendil peksab kannatanut avalikus kohas ning näitab seejuures üles ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu, nagu see on tuvastatud kasseeritavas kohtuotsuses, esineb tema käitumises huligaansuse koosseis. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus
19. augustist 1996.a jätta muutmata, kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Otsus jõustub
20. detsembril 1996.a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Eerik Kergandberg Liikmed: Jüri Ilvest, Jüri Rätsep