3-1-1-138-96

3-1-1-138-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 17.detsembril 1996.a Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja V. K. süüdistuses KrK § 140 lg 2 p 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. V. K. anti kohtu alla süüdistatuna selles, et ta varastas

1. aprillil
2. a X Y pst C asuva ajalehekioski ees avalikult Vi. Ka.-lt rahakoti koos selles olnud sularaha ja dokumentidega kokku 575 krooni väärtuses. Tallinna Linnakohtu
3. augusti
4. a otsusega tunnistati V. K. süüdi KrK § 140 lg 2 p 3 järgi ja karistati üheaastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tallinna abiprokurör Hinge Brand. Prokurör taotles Tallinna Linnakohtu
5. augusti 1996.a otsuse tühistamist kuriteo ebaõige kvalifikatsiooni osas ning V. K. süüdimõistmist KrK § 15 lg 2 ja § 140 lg 2 p 3 järgi, jättes mõistetud karistuse muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
6. oktoobri 1996.a otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu
7. augusti 1996.a otsus V. K. suhtes muutmata, apellatsioonprotest rahuldamata. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leidis, et V. K. viis oma tahtluse võõra vara omandamiseks lõpule. Selleks tegi ta kõik endast oleneva ja lahkus varastatuga senisest asukohast. Et ta peeti varastatuga järgnevalt varguse toimepanemise koha läheduses kinni, ei muuda toimepandut varguskatseks. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
8. oktoobri 1996.a otsuse peale esitas kassatsioonprotesti riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber. Prokurör taotleb Tallinna Linnakohtu
9. augusti
10. a ja Tallinna Ringkonakohtu kriminaalkolleegiumi
11. oktoobri 1996.a otsuse tühistamist V. K. süüdistusasjas toimepandu kvalifikatsiooni osas ja kuriteo ümberkvalifitseerimist KrK § 15 lg 2 ja § 140 lg 2 p 3 järgi, jättes mõistetud karistuse muutmata. Prokuröri väite kohaselt nähtub kriminaalasja tehioludest, et kohe kui V. K. haaras Vi. Ka. käest rahakoti ja hakkas sellega põgenema, pidas tunnistaja E. F. ta kinni ja rahakott tagastati omanikule. Sellest järeldub, et kuritegu jäi lõpule viimata süüdlase tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna V. K. tabati enne kui tal tekkis võimalus hõivatud vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri, kes taotles kassatsioonprotesti rahuldamist, l e i d i s: Kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
12. septembril
13. a R. K süüdistusasjas KrK § 15 lg 2 - § 139 lg 1 järgi tehtud otsusega on KrK 140 järgi kvalifitseeritav kuritegu lõpule viidud momendist, mil süüdlasel tekkis võimalus hõivatud vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada. KrK § 15 lg 2 kohaselt on kuriteokatse tahtlik tegu, mis on vahetult suunatud kuriteo toimepanemisele, kui seejuures kuritegu ei viidud lõpule põhjusel, mis ei olenenud süüdlase tahtest. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et avalik vargus jäi lõpule viimata süüdlase tahtest mitteolenevatel põhjustel, sest V. K. tabati vahetult pärast vargust ja tal puudus võimalus rahakoti ja selles olnud raha kasutamiseks ja käsutamiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub prokuröri väidetega, et kohtud on käesolevas kriminaalasjas kohaldanud kriminaalseadust ebaõigesti. Juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
14. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
15. oktoobri
16. a otsus ja Tallinna Linnakohtu
17. augusti
18. a otsus V. K. süüdistusasjas kuriteo kvalifikatsiooni osas ja kvalifitseerida V. K. poolt toimepandud kuritegu KrK § 15 lg 2 - § 140 lg 2 p 3 järgi.
19. Kassatsioonprotest rahuldada. Kohtuotsus jõustub
20. detsembril
21. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Rätsep Liikmed: Eerik Kergandberg, Peeter Vaher