3-1-3-1-96

3-1-3-1-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. jaanuaril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja E-H.R. ja V.K. süüdistuses VNFSV KrK §-de 589; 5810 lg 1, ja 182 lg 1 ning NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi
3. juuni
4. a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 2 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu H-E.R. ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Balti sõjaväeringkonna sõjatribunali
5. juuli
6. a. otsusega mõisteti E-H.R. süüdi ning teda karistati VNFSV KrK §-de 589; 5810 lg 1, ja 182 lg 1 ning NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi
7. juuni
8. a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 2 järgi karistuste liitmisel kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 7 aastat paranduslikus töölaagris. Kohtuotsuse järgi mõisteti N Keskkooli õpilased E-H.R (sünd. xx. xxxxxxxxx xxxx. a.) ja V.K. (sünd. x. xxxxxxxxxx xxxx. a.) süüdi selles, et nad osalesid
9. a. oktoobrikuust kuni
10. a. veebruarikuuni nõukogudevastases põrandaaluses K salgas. K salga eesmärk oli võitlus nõukogude võimu vastu, nõukogudevastaste lendlehtede valmistamine ja levitamine, kolhoosikorra kahjustamine, kodanliku Eesti lippude heiskamine ja organisatsiooni laiendamine, samuti tulirelvade hankimine salga liikmete relvastamiseks.
11. a. detsembrikuus riisus E-H.R. koos V.K-ga P kooli internaadi laost Eesti lippude valmistamiseks riidematerjali väärtusega 1051 rbl. 98 kop.
12. a. jaanuarikuus riisus E-H.R. koos V.K-ga P kooli lukustamata kuurist õppevahendina kasutatud kinomootori ja bensiininõu 12 l bensiiniga, millede väärtus oli 2931 rbl 50 kop. E-H.R. karistuse kandmise alguse ajaks loeti
13. märts
14. a. Kinnipidamiskohast vabanes E-H.R.
15. veebruaril
16. a. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi ja karistati V.K. VNFSV KrK §-de 589; 5810 lg 1, ja 182 lg 1 ning NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi
17. juuni
18. a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 2 järgi karistuste liitmisel kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 13 aastat paranduslikus töölaagris. V.K. karistuse kandmise alguse ajaks loeti
19. märts
20. a. Kinnipidamiskohast vabanes V.K.
21. jaanuaril
22. a. Kohtuotsuse järgi mõisteti süüdi E-H.R. ja V.K.. Süüdimõistetute nimede teisendina on menetlusdokumentides kasutatud ka H-E.R. ja V.K. nime. Kriminaaltoimikus talletatud passiandmetel (pass VIII AZ nr. 705512) ja Eesti Vabariigi passi K 0018430 järgi on süüdimõistetu R. eesnimi H-E.. H-E.R. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks rehabiliteerimist talle NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi
23. juuni
24. a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" §-2 järgi süüksarvatud tegudes. V.K. ei ole rehabiliteerimistaotlust talle NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi
25. juuni
26. a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 2 järgi süüksarvatud tegudes esitanud. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, milles toetati avaldust kohtuvea parandamiseks osaliselt, samuti H-E.R seletuse, tuvastas: Balti sõjaväeringkonna sõjatribunali
27. juuli
28. a. otsuse järgi süüstati H.-E.R ja V.K. osalemises N Keskkooli nõukogudevastases põrandaaluses K salgas ning võitluses nõukogude võimu vastu. Eesti Vabariigi
29. veebruari
30. a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" § 2 lg 1 p. 1 alusel on H.-E.R. ja V.K. neile VNFSV KrK §-de 589; 5810 lg 1, ja 182 lg 1 järgi süüksarvatud tegudes loetud rehabiliteerituks. Sama kohtuotsusega mõisteti H.-E.R. ja V.K. süüdi NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi
31. juuni
32. a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 2 järgi P kooli internaadi laost ja lukustamata kuurist riidematerjali ning õppevahendina kasutatud kinomootori ja 12 l bensiini riisumises. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et riidematerjali vajas K salk Eesti lippude valmistamiseks ning kinomootorit kavatseti kasutada energiaallikana ehitatava raadiovastuvõtja abil (4 kd. tl. 189) välissaadete kuulamiseks. Kuna need H.-E.R-le ja V.K-le süüksarvatud teod seondusid võitlusega Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu, kuuluvad H.-E.R. ja V.K. rehabiliteerimisele Eesti Vabariigis
33. veebruari
34. a. seaduse " Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" § 5 lg 1 järgi. Juhindudes KrMK §-st 5 lg 1 p. 2, AKKS §-dest 63 p. 3; 64 p. 3; 65 lg 3, ja 779, ning Eesti Vabariigi
35. veebruari
36. a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-st 5 lg 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
37. Tühistada Balti sõjaväeringkonna sõjatribunali
38. juuli
39. a. otsus E-H.R. ja V.K. süüdimõistmises NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi
40. juuni
41. a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 2 järgi ja lõpetada kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Rehabiliteerida H-E.R. ja V.K. neile NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi
42. juuni
43. a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 2 järgi süüksarvatud tegudes ühes sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega.
44. Süüdimõistetu H-E.R. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub
45. jaanuaril
46. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja : Jüri Ilvest Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep