3-1-3-2-96

3-1-3-2-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. jaanuaril 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja V.G. süüdistuses KrK § 139 lg 3 p. 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kriminaalasja arutamisest osa Riigiprokuratuuri prokurör M. Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Rapla Maakohtu
2. augusti 1991.a. otsusega mõisteti V.G. süüdi ENSV KrK § 90 lg 2 p. 1,2,6,7 järgi ja karistati 8 aastase vabadusekaotusega ühes 1/3 vara konfiskeerimisega. ENSV KrK § 41 kohaselt liideti osaliselt sellele karistusele Rapla Rajooni Rahvakohtu
3. veebruari 1987.a. otsusega mõistetud ärakandmata karistus ning lõplikuks karistuseks loeti 8 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust range reziimiga parandusliku töö kolooias koos 1/3 vara konfiskeerimisega. Sama otsusega mõisteti G.G. süüdi ENSV KrK §-de 90 lg 2 p.1, 2 6,7; 88 lg 3 ja 15 lg 2 - 88 lg 3 järgi ning lõplikuks karistuseks KrK § 40 järgi loeti 9 aastat vabadusekaotust range reziimiga parandusliku töö koloonias koos 1/3 vara konfiskeerimisega. V.G. süüdistati selles, et tema koos G.G-ga ja tundmatu isikuga ööl vastu
4. juunit 1990.a. R maakonnas K alevis V tn. xxx, olles alkoholijoobes, eelneval kokkuleppel koos kriminaalasjas kindlakstegemata isikuga tungisid suures ulatuses röövimise eesmärgil sisse kaubanduskooperatiivi "B" komisjonikauplusesse, mille käigus kriminaalasjas kindlakstegemata isik lõi kangiga õla piirkonda ning G.G. ähvardas lüüa kaupluses valves olnud kooperatiivi esimeest. Seejärel hõivasid kõik koos kauplusest vara 9868 rubla väärtuses, tekitades materiaalse kahju suures ulatus. Rapla Maakohtu
5. augusti 1991.a. otsusele esitasid kohtualused ja nende kaitsjad kassatsioonkaebused ning EV Ülemkohtu
6. septembri 1991.a. määrusega kvalifitseeriti G. ja V.G. kuritegu ümber ENSV KrK § 89 lg 4 p.1 järgi. G.G-le mõisteti karistuseks 7 aastat vabadusekaotust range reziimiga parandusliku töö koloonias koos 1/3 vara konfiskeerimisega. V.G-le mõistetud karistusele liideti osaliselt eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ning lõplikuks karistuseks loeti KrK § 41 alusel loeti 6 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust range reziimiga parandusliku töö koloonias koos 1/3 vara konfiskeerimisega. Seoses ""ENSV Kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi" vastuvõtmisega kvalifitseeris Harju Maakohus oma
7. septembri 1992.a. määrusega V.G-le ENSV KrK § 89 lg 4 p. 1 järgi toimepandud kuriteo ümber KrK § 139 lg 3 p. 1 järgi, jättes karistuse muutmata. Samal ajal oli Harju Maakohus oma 29.o7.1992.a. määrusega kvalifitseerinud G.G. tegevuse samas episoodis ümber KrK § 140 lg 3 p. 1 järgi ning vähendanud karistust kuni kolme aasta vabadusekaotuseni, jättes välja vara konfiskeerimise. Oma avalduses kohtuvea parandamiseks Harju Maakohtu
8. septembri 1992.a. määruses leiab V.G., et nimetatud määrus on ebaõiglane ning sarnaselt kaaskohtualusele G.G-le tulnuks Harju Maakohtul ka temale mõistetud karistust vähendada. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri, kes leidis, et avaldus kohtuvea parandamiseks kuulub rahuldamisele, l e i d i s: Harju Maakohus on V.G-le inkrimineeritud ENSV KrK § 89 lg 4 p. 1 ümberkvalifitseerimisel ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust. ENSV KrK § 89 nägi ette vastutuse riigi või ühiskonna vara riisumise eest avaliku varguse teel. Sellele kuriteokoosseisule vastab KrK §-i 140 dispositsioonis kirjeldatud tegevus. Seetõttu tuleb V.G. tegevus ümber kvalifitseerida KrK § 140 lg 3 p. 1 järgi Eesti Vabariigi Seaduse " Eesti NSV kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta § 4 kohaselt tuli pärast kuritegude ümberkvalifitseerimist viia mõistetud karistused vastavusse Kriminaalkoodeksi sanktsioonidega, vähendades ärakandmata karistusaega sanktsiooni piiridesse. KrK § 140 lg 3 näeb sanktsioonina ette vabadusekaotuse kolmest kuni kaheksa aastani ning seega puudunuks Harju Maakohtul vajadus V.G-le mõistetud karistuse vähendamiseks. Arvestades aga asjaolu, et varem oli sama maakohus sama grupilise tegevuse eest mõistetud karistust kaaskohtualuse suhtes vähendanud üksnes kuriteo ümberkvalifitseerimise motiivil, tulnuks isikute ühetaolise kohtlemise printsiibi alusel sama teha ka V.G. suhtes. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p. 3, 64 p. 3, 65 lg 3 ja 779, kriminaalkolleegium otsustas: Tühistada Harju Maakohtu 14.09.1992.a. määrus V.G. suhtes, kvalifitseerides tema poolt ENSV KrK § 89 lg 4 p. 1 järgi toimepandud kuritegu ümber KrK § 140 lg 3 p. 1 järgi ning vähendades selle kuriteo eest mõistetud vabadusekaotust nelja aasta ja kuue kuuni ning jättes kohtuotsustest välja vara konfiskeerimise. Lõplikuks karistuseks KrK § 41 järgi lugeda viis aastat vabadusekaotust kinnises vanglas Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Otsus jõustub
9. Jaanuarist 1996.a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep