3-1-3-3-96

3-1-3-3-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. jaanuaril 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja S.E. süüdistuses KrK §-de 15 lg 2 - 141 lg 2 p. 3 ja 184 lg 2 järgi. Menetlusosalisena võttis asja arutamisest osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et S.E. mõisteti süüdi Tartu Linnakohtu
2. juuni 1995.a. otsusega KrK §-de 15 lg 2-141 lg 2 p.3 ja 184 lg 2 järgi ning teda karistati kuritegude kogumi eest kuueaastase vabadusekaotusega poolkinnises vanglas. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium arutas
3. oktoobril 1995.a. kriminaalasja süüdimõistetu S.E. apellatsioonkaebuse alusel, milles taotleti linnakohtu poolt mõistetud karistuse kergendamist. Ringkonnakohus jättis otsuse muutmata, kuid samas märkis, et linnakohus on teinud vea määrates S.E. karistuse kandmise kohaks poolkinnise vangla. Avalduse kohtuvea parandamiseks Riigikohtule esitas Riigiprokuratuuri prokurör Tatjana Vassilevskaja, kes taotleb linnakohtu ja ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsustes vea parandamist ja Riigikohtult uue otsuse tegemist, milles määrata S.E-le mõistetud karistuse kandmise kohaks kinnine vangla. Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, milles ta toetas avalduse rahuldamist, t u v a s t a s: Mõistes S.E. süüdi röövimise katse eest ja karistades teda kuueaastase vabadusekaotusega, kohaldas Tartu Linnakohus ebaõigesti kriminaalseadust, määrates karistuse kandmise kohaks poolkinnise vangla. Vastavalt KrK §-le 23 lg 7 kannavad esimese astme kuriteo toimepannud isikud karistust kinnises vanglas. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium arutas kriminaalasja süüdimõistetu apellatsioonkaebuse alusel
4. oktoobril 1995.a. ja lähtus kriminaalasja läbivaatamise ulatuse nõudest. Seetõttu ei pidanud ringkonnakohus võimalikuks parandada linnakohtu poolt tehtud viga karistuse kandmise koha määramise osas. Arvestades aga asjaolu, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. novembri 1995.a. otsuses M.K. kriminaalasjas asuti seisukohale, et karistuse kandmise koha määramine ei halvenda süüdimõistetu olukorda, saab ringkonnakohus analoogilises olukorras rakendada AKKS §-s 32 lg.1 p. 6 sätestatut. Osundatud paragrahvi alusel võib kohus protsessiosaliste kaebuse või protesti alusel, juhul aga, kui on tuvastatud kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine, olenemata kaebuse või protesti sisust, jätta esimese astme kohtu otsus sisuliselt muutmata, tehes sellesse täpsustusi, mis ei halvenda kohtualuse olukorda. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p.3, 64 p.3 ja 65 lg.3 ning KrK § 23 lg.7, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
6. Tühistada Tartu Linnakohtu
7. juuni 1995.a. otsus ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
8. oktoobri 1995.a. otsus S.E-le mõistetud karistuse kandmise koha osas.
9. Määrata S.E-le mõistetud karistuse kandmise kohaks kinnine vangla.
10. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
11. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Otsus jõustub
12. jaanuaril 1996.a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Lea Kalm, Eerik Kergandberg