3-1-3-6-96

3-1-3-6-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. veebruaril 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Lea Kalm ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja R.L. süüdistuses KrK 141 lg 2 p. 1 ja 2 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Lääne Maakohtu
2. septembri 1994.a. otsusega mõisteti R.L. süüdi ja teda karistati KrK § 140 lg 2 p. 2 ja 3 järgi vabadusekaotusega 1 aasta ja 3 kuud kinnises vanglas. Kohtuotsuse järgi tunnistati R.L. süüdi selles, et ta läks
3. juunil 1994.a. koos H.H-ga purjuspäi L maakonna R vallas AS A baari ja varastas eelneval kokkuleppel avalikult baari kassast 2000 kr. Samuti tunnistati R.L. süüdi samal päeval AS A baari kassast 200 kr avalikus varguses. Lääne Maakohtu otsuse peale esitas Tallinna Lääne prokurör E. Kuldsaar apellatsioonprotesti ja kohtualune R.L. apellatsioonkaebuse. Apellatsioonprotestis taotleti R.L. süüditunnistamist KrK § 141 lg 2 p. 1 ja 2 järgi. Kohtualune R.L. taotles apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistamist talle mõistetud karistuse osas ja vabadusekaotuse tingimuslikku mittekohaldamist. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
4. jaanuari 1995.a. otsusega tühistati Lääne Maakohtu
5. septembri 1994.a. otsus R.L. süüdimõistmises KrK § 140 lg 2 p. 2 ja 3 järgi ning talle mõistetud karistuse osas. R.L. mõisteti süüdi KrK § 141 lg 2 p. 1 ja 2 järgi ja teda karistati 6-aastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas süüdimõistetu R.L. kassatsioonkaebuse. Kassatsioonkaebuses taotles R.L. ringkonnakohtu otsuse tühistamist, talle KrK § 141 lg 2 p. 1 ja 2 järgi süüksarvatud teo ümberkvalifitseerimist KrK § 140 järgi ja mõistetud karistuse vähendamist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. märtsi 1995.a. otsusega jäeti Tallinna Ringkonnakohtu otsus muutmata. R.L. kassatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Süüdimõistetu R.L. esitas Riigikohtule avalduse kohtuvea parandamiseks, milles ta kordab kassatsioonkaebuses esitatud taotlusi. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, kes ei toetanud avalduses kohtuvea parandamiseks esitatud taotlusi, tuvastas: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et R.L. avalduses kohtuvea parandamiseks esitatud taotlused ei ole põhjendatud. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. jaanuari 1995.a. otsuses on üksikasjalikult analüüsitud röövimise koosseisutunnuseid ning põhjendatult leitud, et R.L. tegu tuleb kvalifitseerida KrK § 141 lg 2 p. 1 ja 2 järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegium nendib kooskõlas ringkonnakohtu otsusega, et röövimisega on tegu ka siis, kui süüdlane ähvardab elule või tervisele ohtliku vägivallaga ja kasutab selleks kõlbmatut vahendit. Oluline on, et isik, keda ähvardatakse, tajub, et tema elu või tervis on ohustatud, süüdlane aga tegutseb arvestusega, et see isik peab ohtu reaalseks. Süüdlase tahtlus on suunatud sellele, et ära kasutada isiku eksimust teda tegelikult ähvardavas ohus. Seega on ringkonnakohus kohaldanud õigesti kriminaalseadust. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on kriminaalasja materjalide igakülgsel, täielikul ja objektiivsel läbivaatamisel hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtuotsuses sisalduvad kohtu järeldused vastavad faktilistele asjaoludele. Riigikohtu kriminaalkolleegium tõdeb, et ringkonnakohtu poolt mõistetud karistus vastab toimepandud kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isiksusele. Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1, ja 65 lg 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
8. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
9. jaanuari 1995.a. otsus R.L. süüdimõistmises KrK § 141 lg 2 p. 1 ja 2 järgi muutmata.
10. Süüdimõistetu R.L. avaldus kohtuvea parandamiseks jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
11. veebruaril 1996.a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja : Eerik Kergandberg Liikmed: Lea Kalm, Herbert Lindmäe