3-1-3-7-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 27.veebruaril 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja Harri Pliiatsi süüdistuses KrK § 101 p 2 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Tatjana Vassilevskaja. Tartu Linnakohtu 24.oktoobri 1994.a otsusega mõisteti Harri Pliiats KrK § 101 p 2 järgi süüdi ja teda karistati vabadusekaotusega 8 aastat kinnises vanglas. Kohus luges H. Pliiatsile Tartu Linnakohtu 26.jaanuari 1993.a otsusega KrK §-de 139 lg 1, ja 195 lg 1 järgi tingimuslikult kohaldamata jäetud vabadusekaotuse vastavalt KrK §-le 23 lg 2 kaetuks viimati mõistetud karistusega. Kohtuotsuse järgi mõisteti alaealine H. Pliiats (snd 7.novembril 1975.a) süüdi selles, et ta osales öösel, 25.augustil 1993.a purjuspäi Xxxxxx Xxxxxx tn pikendusel koos Janek Pälli ja Martin Vainoga eelneval kokkuleppel I.J. tapmises. H. Pliiats, M. Vaino ja I.J. sõitsid sündmuskohale veoautol, mida juhtis J. Päll. Kui veoauto peatus, seletas M. Vaino J. Pällile, et sõidu ajal oli I.J. teda ärritanud ja kui tal oleks relv, laseks ta I.J. maha. J. Päll pakkus talle selleks veoauto kabiinist võetud revolvrit Nagan. H. Pliiats ja M. Vaino lohistasid I.J. autost välja ning M. Vaino tulistas I.J.le revolvrist kahel korral pähe. Sama relvaga tulistas I.J.t ka H. Pliiats. H. Pliiats ja M. Vaino lohistasid I.J. autost eemale võsa äärde. Kuna I.J. pulsi katsumisel leiti, et ta veel elab, tulistas J. Päll teda mitmel korras revolvrist Nagan ja omavalmistatud revolvrist. Ka H. Pliiats tulistas I.J. suunas ühe lasu, teisel korral relv tõrgestus. H. Pliiatsi lasud I.J. ei tabanud. H. Pliiats ja M. Vaino lohistasid I.J. laiba peitmiseks kraavi kaldale ja lükkasid vette. Kohtualused H. Pliiats, M. Vaino ja J. Päll ei olnud I.J-ga vaenus ning neil ei olnud tema tapmiseks mingisugust põhjust. Linnakohtu otsuse peale esitasid kohtualused H. Pliiats ja tema kaitsja vandeadvokaat Heia Vuchmann, J. Päll ja tema kaitsja vandeadvokaat Rein Napa ning M. Vaino apellatsioonkaebused. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12.septembri 1995.a otsusega jäeti Tartu Linnakohtu 24.oktoobri 1994.a otsus H. Pliiatsi, M. Vaino ja J. Pälli suhtes muutmata. Kohtualuste apellatsioonkaebused jäeti rahuldamata. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas süüdimõistetu J. Päll kassatsioonkaebuse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14.novembri 1995.a otsusega jäeti Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12.septembri 1995.a otsus muutmata ja J. Pälli kassatsioonkaebus rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas H. Pliiats avalduse kohtuvea parandamiseks. Avalduses taotleb H. Pliiats ringkonnakohtu ja linnakohtu otsuste tühistamist, kuna kohtujäreldused ei vasta faktilistele asjaoludele. Nii ei ole ta tegutsenud I.J. tapmisel huligaansel ajendil ega eelneval kokkuleppel. Tema lasud ei tabanud I.J. Seetõttu on tegu tapmiskatsega, mis on kvalifitseeritav KrK §-de 15 lg 2, ja 100 järgi. Kohtud, tunnistanud ta süüdi KrK § 101 p 2 järgi, on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust. Süüdimõistetu H. Pliiatsi avalduses kohtuvea parandamiseks esitatud väited on kummutatud Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12.septembri 1995.a otsuses. Ringkonnakohtu järeldused vastavad faktilistele asjaoludele ning on kooskõlas Riigikohtu 8.märtsi 1994.a otsuses E.K. süüdistusasjas VNFSV KrK §-de 581 ja 593 järgi ning 17.oktoobri 1995.a otsuses A.T. süüdistusasjas KrK §-de 101 p 2 ja 7, ja 140 lg 2 p 1 ja 2 järgi kriminaalseaduse kohaldamise kohta esitatud seisukohtadega. Riigikohtu kriminaalkolleegium, ära kuulanud prokuröri arvamuse, milles ta ei toetanud avaldust kohtuvea parandamiseks, ja juhindudes AKKS §-dest 63 p 1, ja 65 lg 1, o t s u s t a s: 1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12.septembri 1995.a otsus Harri Pliiatsi süüdistusasjas KrK § 101 p 2 järgi muutmata. 2. Süüdimõistetu Harri Pliiatsi avaldus kohtuvea parandamiseks jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 27.veebruaril 1996.a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.