3-1-3-17-96

3-1-3-17-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. mail
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja R.K. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 2 ja 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Tartu Linnakohtu
3. septembri
4. a otsusega tunnistati R.K. süüdi KrK § 139 lg 2 p 2 ja 3 järgi selles, et ta
5. aasta novembrikuu algusest
6. aasta novembrikuu keskpaigani pani lukustuse kõrvaldamise teel Tartus, Rakveres, Viljandis, Tapal, Elvas, Kadrinas ja Kuusalus toime kokku 23 korterivargust. Varguste ahelas on viieteistkümnekuune vaheaeg, mil R.K. viibis selleks ajaks tema poolt toimepandud 14 korterivarguse uurimisega seoses eelvangistuses. Linnakohus karistas teda vabadusekaotusega kolmeks aastaks ja kuueks kuuks poolkinnises vanglas. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks, arvates kohtuotsuse tegemise päevast, loeti üks aasta viis kuud ja kaksteist päeva vabadusekaotust poolkinnises vanglas. KrK § 45 sätetele viidates arvestas linnakohus ärakantud karistuseks eelvangistuses viibitud aja -
7. märtsist
8. a kuni
9. juulini
10. a ja alates
11. detsembrist
12. a kuni kohtuotsuse kuulutamiseni. Kohus arvestas ärakantudkaristuseks kaks aastat ja kaheksateist päeva vabadusekaotust. Tartu Linnakohtu
13. septembri
14. a otsust menetlusosalised apellatsioonikorras ei vaidlustanud. Riigikohtusse on R.K. pöördunud kohtuvea parandamise korras ja taotleb talle mõistetud karistuse kergendamist. Ta leiab, et karistuse mõistmisel ei arvestatud ta üksi elava ema tervislikku seisundit, samuti tal endal esinenud tervisehäireid, mis tulenevad põetud süüfilisest. Tema nimele on registreeritud laps, ta on kõigis kuritegudes süü omaks võtnud ja ainult ühes korterivarguses lahknevad ta ütlused kanntanu ütlustest varastatud esemete hulga osas. Ta väidab, et esimene eelvangistusperiood algas
15. märtsil
16. a ja kohus on selle perioodi pikkust valesti arvestanud. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, kes taotleb süüdimõistetu avalduse rahuldamata jätmist, tuvastas: Tartu Linnakohtu
17. septembri
18. a otsuse kirjeldav-motiveerivas osas on käsitletud kõiki arvestatavaid R.K. vastutust kergendavaid asjaolusid, mida on ka karistusmäära valikul rõhutatult arvesse võetud. Kuritegude süstemaatilisele iseloomule osundav loend ja vargustega kannatanutele tekitatud kahju ulatus ei ole kohut mõjutanud oluliselt ületama sanktsiooni keskmist karistusmäära. Seetõttu puudub alus linnakohtu poolt valitud karistusmäära kergendamiseks. Koos kahtlustatavana kinnipidamise päevadega on R.K. viibinud eelvangistuses
19. märtsist
20. a kuni
21. juulini
22. a ja
23. detsembrist
24. a kuni
25. septembrini
26. a, seega kaks aastat ja 17 päeva. Kuigi linnakohtu otsuses on eelvangistusaja kestvuse arvestamisega ühe päeva võrra eksitud, ei ole selle vea parandamist prokurör menetluskorra kohaselt taotlenud. Seetõttu puudub kriminaalkolleegiumil nõuetekohane alus süüdimõistetu lõpliku karistuse raskendamiseks. R.K. väide, et tema eelvangistuse esimene periood algas
27. märtsil, mitte
28. märtsil
29. a, ei ole kooskõlas kriminaalasja materjalidega. Juhindudes AKKS § 63 p. 1, 65 lg 3 ja 779 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
30. Jätta Tartu Linnakohtu
31. septembri
32. a otsus R.K. süüdistusasjas KrK § 139 lg 2 p 2 ja 3 järgi muutmata.
33. Süüdimõistetu R.K. avaldus kohtuvea parandamiseks jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
34. mail
35. a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja : Jüri Ilvest Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep