3-1-3-20-96

3-1-3-20-96 KOHTUMÄÄRUS Tartus 13.augustil 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi A.N. (end perekonnanimi T.) avalduse kohtuvea parandamiseks kriminaalasjas A.T., M.S. ja A.J. süüdistuses ENSV KrK § 1942 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss ja kohtuvea parandamiseks avalduse esitanud A.N.. Kohtuistungi rakendamisel esitas prokurör vastavalt AKKS §-le 54 taotluse jätta kriminaalasi kohtuvea parandamise korras läbi vaatamata, kuna A.N., samuti M.S. ja A.J. on seadusjärgselt rehabiliteeritud. A.N. toetas prokuröri taotlust. Prokuröri taotluse lahendamisel Riigikohtu kriminaalkolleegium nentis, et A.T. (N) mõisteti Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 3.veebruari 1983.a otsusega süüdi ja teda karistati ENSV KrK § 1942 järgi vabadusekaotusega üks aasta ja kolm kuud, rakendades ta KrK § 231 järgi karistuse tähtajaks kohustuslikult tööle kohas, mille määrab organ, kelle pädevusse kuulub kohtuotsuse täitmine. Sama kohtuotsusega mõisteti ENSV KrK § 1942 järgi süüdi M.S. ja A.J.. M.S. karistati ENSV KrK § 1942 järgi vabadusekaotusega üks aasta ja kuus kuud. M.S. karistuse kandmise alguse ajaks loeti

1. veebruar 1982.a. A.J. karistati vabadusekaotusega üks aasta, rakendades ta KrK § 231 järgi karistuse tähtajaks kohustuslikult tööle kohas, mille määrab organ, kelle pädevusse kuulub kohtuotsuse täitmine. A.N. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks õigeksmõistmist ja rehabiliteerimist talle ENSV KrK § 1942 järgi süüksarvatud tegudes. M.S. ja A.J. avaldust kohtuvea parandamiseks ja enda rehabiliteerimiseks esitanud ei ole. Vastavalt Eesti Vabariigi 19.veebruari 1992.a seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" § 2 lg 1 p-le 2 on A.N. (T.), samuti M.S. ja A.J. neile ENSV KrK § 1942 järgi süüksarvatud tegudes Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu peetud võitluses osalejatena loetud rehabiliteerituks. Sellest tulenevalt on Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 3.veebruari 1983.a. otsus õigustühine. Seetõttu ei ole käesoleval ajal kohtulahendit, mis võiks olla Riigikohtus kohtuvea parandamise objektiks. Kuna Eesti Riigiarhiivi Filiaalis (Parteiarhiivis) ei ole A.T. (N), samuti M.S. ja A.J. kriminaaltoimikut, ei saa filiaal rehabiliteerimistunnistust väljastada. Seda on võimalik teha ainuüksi Riigikohtu kohtulahendi alusel. Juhindudes KrMK § 327 lg-st 2, AKKS §-st 54 ning Eesti Vabariigi 19.veebruari 1992.a seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" § 2 lg 1 p-st 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium m ä ä r a s:
2. Jätta kriminaalasi A.T. (N), M.S. ja A.J. süüdimõistmises ENSV KrK § 1942 järgi läbi vaatamata, kuna süüdimõistev kohtuotsus on õigustühine ja süüdimõistetud on seadusejärgselt rehabiliteeritud.
3. Kohtumääruse alusel väljastada A.N-le, samuti M.S-le ja A.J-le nende taotlusel rehabiliteerimistunnistused rehabiliteerimise kohta neile ENSV KrK § 1942 järgi süüksarvatud tegudes.
4. Prokuröri taotlus rahuldada. Kohtumäärus jõustub 13.augustil 1996.a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep