3-1-3-22-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus
- septembril 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Lea Kalm ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja A.S. süüdistuses KrK § 197 lg 2 p 1 järgi. Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tallinna Linnakohtu
- veebruari 1996.a otsusega tunnistati A.S. süüdi KrK § 197 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati üheaastase vabadusekaotusega. KrK § 41 alusel liideti sellele karistusele osaliselt Tallinna Linnakohtu
- mai 1995.a otsusega tingimuslikult mõistetud kaks aastat vabadusekaotust. Lõplikuks karistuseks loeti kaks aastat ja 6 kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas, kusjuures kantud karistusaja hulka arvati vahi all viibitud aeg
- juunist 1994.a kuni
- septembrini 1994.a. Süüdimõistetu vaidlustas eelnimetatud otsuse apellatsiooni korras ja taotles kergemat karistust. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 1996.a otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu
- veebruari 1996.a otsus muutmata ja esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata. Avalduse kohtuvea parandamiseks esitas Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber, kes leiab, et A.S-l on kahel korral - nii linnakohtu
- mail 1995.a mõistetud karistusest kui ka
- veebruaril 1996.a mõistetud karistusest maha arvatud eelvangistuses viibimise aeg
- juunist 1994.a kuni
- septembrini 1994.a. Prokurör taotleb Tallinna Linnakohtu
- veebruari 1996.a ja Tallinna Ringkonnakohtu
- aprilli 1996.a otsuste osalist tühistamist ja juba eelnevalt arvesse võetud eelvangistuse aja mitte mahaarvamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, kes toetab esitatud avaldust, l e i d i s: Tallinna Linnakohus on
- mail 1995.a juhindunud KrK §-s 45 sätestatud nõudest ja A.S. süüdimõistmisel ning karistamisel arvestanud eelvangistusaja
- juunist 1994.a kuni
- septembrini 1994.a karistuse tähtaja hulka (tl 40). Hilisemas kohtuotsuses
- veebruaril 1996.a on linnakohus eksinud ja uuesti arvanud sama eelvangistuse aja juba ärakantud karistuse hulka (tl 128). Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ei ole linnakohtu viga süüdimõistetu apellatsioonkaebuse lahendamise raames saanud parandada ja seetõttu tuleb Riigikohtu kriminaalkolleegiumil tühistada kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu kohtuvea parandamise korras nii Tallinna Linnakohtu kui ka Tallinna Ringkonnakohtu otsused A.S-le lõplikult mõistetud ärakandmisele kuuluva karistuse osas. Kuna pärast kohtuvea parandamist pikeneb reaalselt ärakandmisele kuuluv karistusaeg, siis ei saa Riigikohus teha ise uut otsust ilma süüdimõistetu olukorda raskendamata ja seetõttu kuulub kriminaalasi tagastamisele Tallinna Linnakohtule. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p 2, 64 p 3 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
- Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 1996.a ja Tallinna Linnakohtu
- veebruari 1996.a otsused A.S. süüdistusasjas KrK § 197 lg 2 p 1 järgi temale mõistetud ja ärakandmisele kuuluva lõpliku karistuse osas.
- Kriminaalasi saata uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule.
- Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada osaliselt. Otsus jõustub
- septembril 1996.a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Rätsep Liikmed: Lea Kalm, Peeter Vaher
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.