3-1-3-24-96 KOHTUMÄÄRUS Tartus 8. oktoobril 1996. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea

§ 83lg 1 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Kohtuistungil esitas prokurör vastavalt AKKS §-le 54 taotluse jätta kriminaalasi kohtuvea parandamise korras läbi vaatamata, kuna J.P. on seadusjärgselt rehabiliteeritud. Prokuröri taotluse lahendamisel Riigikohtu kriminaalkolleegium nentis, et Murmanski oblasti Kandalak"a linna Rahvakohtu 15.veebruari 1982.a määrusega vabastati J.P. talle VNFSV KrK §

§ 83lg 1 järgi süüksarvatud teos, mis oma koosseisutunnustelt vastab ENSV Kr

K § 15 lg 2 ja § 81 lg 1 sätetele, psüühikahaigusele viidates kriminaalvastutusest. J.P. suunati eri tüüpi psühhiaatriahaiglasse ning allutati sundravile. Kohtumääruse järgi loeti süüdimatusseisundis toimepandud ühiskonnaohtlikuks teoks seda, et J.P. püüdis 22.augustil 1981.a Zaret"enski asula lähikonnas ebaseaduslikult ületada NSV Liidu ja Soome piiri ja ta peeti kinni nõukogude piirivalve poolt. J.P. võeti vahi alla 23.augustil 1981.a. Murmanski oblasti Kandalak"a linna Rahvakohtu

1. märtsi 1982.a määrusega suunati J.P. sundravile NSVL siseministeeriumi Mogiljovi eri tüüpi psühhiaatriahaiglasse. Selles haiglas viibis ta
2. juunist 1982.a kuni
3. detsembrini 1985.a. Mogiljovi oblasti Lenini rajooni Rahvakohtu
4. novembri
5. a määrusega lõpetati J.P. suhtes kohaldatud sundravi eri tüüpi psühhiaatriahaiglas ja ta suunati sundravi jätkamiseks elukohajärgsesse üldtüüpi psühhiaatriahaiglasse. Viljandi rajooni Rahvakohtu
6. juuli 1986.a määrusega lõpetati J.P. suhtes meditsiinilise iseloomuga sunnivahendi - sundravi üldtüüpi psühhiaatriahaiglas - kohaldamine ja ta jäeti psühhiaatriahaiglasse ravile üldistel alustel. Rahvakohtu määruse järgi jäeti J.P. haiglast väljakirjutamisel elukohajärgse psühhiaatriadispanseri kontrolli alla. Sundravi rakendamine tähendas J.P-lt vabaduse võtmist ja tema represseerimist, kasutades tema suhtes meditsiinisunnivahendeid. Vastavalt Eesti Vabariigi
7. veebruari
8. a seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" § 2 lg 1 p-le 2 on J.P. talle VNFSV KrK §

§ 83

lg 1 järgi süüksarvatud teos Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu peetud võitluses osalejana loetud rehabiliteerituks. Sellest tulenevalt on Murmanski oblasti Kandalak"a linna Rahvakohtu 15.veebrari

1. a ja
2. märtsi 1982 .a määrused ning Mogiljovi oblasti Lenini rajooni Rahvakohtu
3. novembri 1985 .a määrus õigustühised. Seetõttu ei ole käesoleval ajal kohtulahendit, mis võiks olla Riigikohtus kohtuvea parandamise objektiks. Kuna Eesti Riigiarhiivi Filiaalis (Parteiarhiivis) ei ole J.P. kriminaaltoimikut, ei saa filiaal rehabiliteerimistunnistust väljastada. Seda on võimalik teha ainuüksi Riigikohtu kohtulahendi alusel. Juhindudes KrMK § 327 lg-st 2, AKKS §-st 54 ning Eesti Vabariigi 19.veebruari 1992.a seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" § 2 lg 1 p-st 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium m ä ä r a s:
4. Jätta kriminaalasi J.P. süüdistusasjas VNFSV KrK §

§ 83lg 1 järgi läbi vaatamata, kuna J.P.

on seadusjärgselt rehabiliteeritud. 2. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määruse alusel väljastada J.P-le rehabiliteerimistunnistus tema rehabiliteerimise kohta talle VNFSV KrK §

§ 83lg 1 järgi süüksarvatud teos.

1. Prokuröri taotlus rahuldada. Kohtumäärus jõustub
2. oktoobril
3. a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep