3-1-3-26-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus
- oktoobril 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kalm vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja E.S. süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 100 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Valga Maakohtu
- novembri 1995.a otsusega mõisteti E.S. süüdi KrK § 15 lg 2 ja § 100 järgi ning teda karistati 5-aastase vabadusekaotusega tingimisi 3-aastase katseajaga ühes kohustusega registreeruda katseaja kestel perioodiliselt elukohajärgses politseiasutuses ning asuda tööle. E.S. mõisteti süüdi selles, et tema
- juulil 1995.a, olles alkoholijoobes, tungis V maakonnas P vallas P külas armukadeduse ajendil tapmise eesmärgil kallale oma elukaaslasele A.T-le, lüües teda korduvalt puuprussiga pähe ja kehasse. Oma tegevuse lõpetas ta alles siis, kui kannatanu oli kaotanud teadvuse ning sündmuskohale saabusid U.T. ja M.T., kes nõudsid, et E.S. lõpetaks peksmise. Peksmisega tekitati kannatanule kerged kehavigastused. Valga Maakohtu
- novembri 1995.a otsus jõustus apellatsioonitähtaja möödumisel. Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber esitas avalduse kohtuvea parandamiseks Valga Maakohtu eeltoodud otsuses. Avaldaja palub Valga Maakohtu otsuse E.S. süüdimõistmises KrK §-de 15 lg 2 - 100 järgi tühistada kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu ja mõista ta süüdi KrK § 113 järgi. Prokurör on seisukohal, et E.S. ei saa süüdistada tahtliku tapmise katse toimepanemises kahel põhjusel: kohtuotsusest nähtuvalt tegutses süüdimõistetu kaudse, mitte otsese tahtlusega ja vaieldav on asjaolu, et see tahtlus jäi realiseerimata tunnistaja suusõnalise keelu tõttu. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri, kes taotles Valga Maakohtu otsuse tühistamist protestis toodud motiividel, leidis: Valga Maakohus on tõendeid kogumis hinnates tulnud õigele järeldusele, et E.S. tegutses tahtlusega tappa A.T.. Seda kinnitavad nii E.S. varasemad kui ka käsitletava kuriteo toimepanemisele vahetult eelnenud ähvardused, kuriteo riist - puupruss pikkusega 92,5 cm, laiusega 9,5 cm ja paksusega 3,8 cm, millega löögid olid küllaldase intensiivsusega, et tekitada kannatanule peatrauma ning teadvusekaotus, aga samuti süüdimõistetu tegevus peale kannatanu peksmist. Kohtuotsusega on vaieldamatult tuvastatud, et E.S. pidas oma eesmärki saavutatuks, öeldes U.T-le, et tappis kannatanu. Samal ajal on kohtuotsuse kirjeldav-motiveeriv osa vastuoluline. Kohtuotsuse teisel leheküljel kus kohus põhjendab uuritud tõenditest lähtuvalt E.S. poolt toimepandu kriminaalõiguslikku kvalifikatsiooni, kirjeldatakse algul tapmise katset otsese tahtlusega, seejärel aga lisatakse laused : "Seega möönis E.S. kannatanu surma saabumise võimalust ning suhtus sellesse ükskõikselt. Kohus leiab, et kõike eeltoodut arvesse võttes tegutses E.S. kaudse tahtlusega ning kuritegu jäi lõpule viimata põhjustel, mis ei olenenud kohtualuse tahtest", mis viitab kaudsele tahtlusele ning välistab kriminaalõiguse teooria kohaselt tapmiskatse toimepanemise. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et see vastuolu on kõrvaldatav kassatsioonimenetluse käigus ning ei tingi sisuliselt õige kohtuotsuse tühistamist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 39 lg 4, § 49 lg 3, § 63 p 3, § 64 p 1 ja 2 ning § 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
- Tühistada osaliselt Valga Maakohtu
- novembri 1995.a otsus E.S. süüdistusasjas, jättes kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivast osast välja lõigu : "Seega möönis E.S. kannatanu surma saabumise võimalust ning suhtus sellesse ükskõikselt. Kohus leiab, et kõike eeltoodut arvesse võttes tegutses E.S. kaudse tahtlusega ning kuritegu jäi lõpule viimata põhjustel, mis ei olenenud kohtualuse tahtest". Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata.
- Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada osaliselt. Kohtuotsus jõustub
- oktoobril 1996.a ning ei kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Rätsep Liikmed: Jüri Ilvest. Lea Kalm
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.