← Eesti

3-1-3-27-96

3-1-3-27-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. oktoobril 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kalm vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja S.V. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi. Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et S.V. mõisteti süüdi Kohtla - Järve Linnakohtu
  2. novembri
  3. a otsusega KrK § 139 lg 1 järgi ja teda karistati kahekuulise vabadusekaotusega poolkinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
  4. november
  5. a.
  6. märtsil
  7. a mõisteti S.V. süüdi Kohtla - Järve Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistati vabadusekaotusega üks aasta ja kuus kuud kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
  8. juuni
  9. a. Karistuse kandmise ajast arvestati maha 2 kuud vabadusekaotust, mis oli mõistetud eelmise kohtuotsusega. Lõplikuks karistuseks arvati 8 kuud ja 11 päeva, kusjuures karistuse kandmise aja alguseks loeti
  10. märts
  11. a. Kohtla - Järve Linnakohtu
  12. aprillil 1996.a määruse alusel määrati S.V. lõplikuks karistuseks 11 kuud ja 20 päeva ja karistuse kandmise aja alguseks loeti
  13. märts 1996.a. Avalduse kohtuvea parandamiseks Riigikohtusse esitas Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber, kes taotleb Kohtla - Järve Linnakohtu
  14. märtsi
  15. a otsuse osalist ja sama kohtu
  16. aprilli
  17. a määruse täielikku tühistamist. Prokurör märgib, et Kohtla - Järve Linnakohus on karistuse liitmisel eiranud KrK § 40 lg 3 sätteid, määrusega on aga raskendatud kohtualuse olukorda ja pikendatud ärakandmisele kuuluvat karistusaega võrreldes kohtuotsusega mõistetud karistusest. Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, kes toetas esitatud avaldust, l e i d i s: Kohtla - Järve Linnakohus rikkus
  18. märtsil 1996.a S.V-le lõplikku karistust mõistes kriminaalseadust. S.V. oli samaliigilised kuriteod toime pannud
  19. juunil 1994.a ja
  20. juunil 1995.a, s.o enne
  21. novembri 1995.a kohtuotsust. Lähtudes kuritegude toimepanemise ajal kehtinud KrK § 40 lg 3 redaktsioonist, ei moodustanud samaliigiliste kuritegude varasem korduv toimepanemine kuritegude kogumit, vaid kuritegude hiljem tuvastatud üheliigilist konkurentsi, s.t. kuriteo toimepanemist raskendaval asjaolul, mida kohus esimese otsuse tegemisel ei saanud arvestada. Karistuste liitmine on võimalik üksnes kuritegude kogumi puhul. KrK § 40 lõikes 3 (
  22. jaanuari 1996.a redaktsioonis) sätestatu annab võimaluse samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest liita mõistetud karistusi, mis omakorda võib raskendada süüdimõistetu lõplikku karistust. KrK § 6 lg 3 alusel ei ole aga seadusel, mis raskendab karistust tagasiulatavat jõudu ja seetõttu ei kuulu S.Vle lõpliku karistuse mõistmisel KrK § 40 sätted kohaldamisele. KrMK § 336 lg 1 alusel saab lahendada kohtuotsuse täitmisel ilmenud kahtlused ja ebaselgused. Osundatud säte välistab võimaluse pikendada määrusega kohtualusele juba varem kohtuotsusega mõistetud karistust. Kohtla - Järve Linnakohtu
  23. märtsi 1996.a otsuses sisalduvat viga saab parandada üksnes kohtuvea parandamise korras. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS §-dest 63 p 2, 64 p 3 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
  24. Tühistada Kohtla-Järve Linnakohtu
  25. märtsi
  26. a otsus S.V. süüdistusasjas lõpliku karistuse mõistmise osas ja Kohtla - Järve Linnakohtu
  27. aprilli
  28. a. määrus ärakandmisele kuuluva karistusaja kindlaksmääramise osas.
  29. Saata kriminaalasi S.V-le karistuse mõistmiseks ja ärakandmisele kuuluva karistusaja kindlaksmääramiseks Kohtla - Järve Linnakohtule.
  30. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada osaliselt. Otsus jõustub
  31. oktoobril
  32. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Rätsep Liikmed: Jüri Ilvest, Lea Kalm

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.