3-1-3-29-96

3-1-3-29-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. novembril 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja K.S. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p- de 2 ja 3 ning § 140 lg 2 p- de 3 ja 4 järgi. Menetlusosalistena võtsid kriminaalasja läbivaatamisest osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee ja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Järva Maakohtu
2. mai 1995.a otsusega mõisteti K.S. süüdi KrK § 141 lg 2 p- de 1 ja 4 järgi ning karistati kuue aasta ja kuue kuu vabadusekaotusega kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti K.S. vahi alla võtmise päev
3. september 1994.a. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
4. juuni 1995.a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata.
5. oktoobril 1995.a mõistis Järva Maakohus K.S. süüdi KrK § 140 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi ning karistas üheaastase vabadusekaotusega. KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdimõistmisel karistati teda vabadusekaotusega seitse kuud. KrK § 40 lg 1 alusel loeti kergem karistus raskemaga kaetuks ja lõplikuks karistuseks mõisteti üks aasta vabadusekaotust. Sellele karistusele liideti osaliselt Järva Maakohtu
6. mai 1995.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, seisuga
7. oktoober 1995.a 5 aastat, 4 kuud ja 24 päeva ning lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg 3 järgi loeti viis aastat ja kümme kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti kohtuotsuse tegemise päev -
8. oktoober 1995.a. Kuriteod, mille eest K.S.
9. oktoobril 1995.a süüdi mõisteti, olid toime pandud enne
10. mai 1995.a süüdimõistvat kohtuotsust,
11. augustil 1994.a ja
12. septembril 1994.a. Järva Maakohtu
13. oktoobri 1995.a otsust ei protestitud ega kaevatud edasi apellatsiooni korras. Avalduses kohtuvea parandamiseks Riigikohtule väidab K.S., et Järva Maakohus eksis
14. oktoobril 1995.a, määrates lõpliku karistuse kandmise aja alguseks viimase kohtuotsuse tegemise päeva, mitte aga tema vahi alla võtmise päeva,
15. septembri 1994.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, mille kohaselt avaldus ei kuulu rahuldamisele ning kaitsja seletuse, kes toetab esitatud avaldust, l e i d i s: K.S. poolt on toimepandud kuritegude kogumi eriliik - nn hiljem tuvastatud kuritegude kogum, kusjuures ta kandis viimase kohtuotsuse tegemise ajal eelmise kohtuotsusega mõistetud karistust. Kuna mõistetud karistused olid samaliigilised - vabadusekaotuslikud, siis ei oleks pidanud maha arvama juba ärakantud karistuse osa lõplikust karistusest, vaid üksnes fikseerima lõpliku karistuse kandmise alguse. Selleks on päev, millest alates on arvestatud eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise algus. Järva Maakohus on kohaldanud ebaõigesti kriminaalseadust ja eksinud
16. oktoobril 1995.a K.S-le kuritegude kogumi eest KrK § 40 lg 3 järgi karistuse mõistmisel. Liites mõistetud karistused osaliselt, pidi lõplik karistus olema suurem kui kuus aastat ja kuus kuud vabadusekaotust ning lõpliku karistuse kandmise alguseks pidi olema
17. september 1994.a. Riigikohus vaatab kriminaalasja läbi süüdimõistetu K.S. avalduse alusel, milles taotletakse karistusaja alguse päeva muutmist. Ükski menetlusosalistest ei ole taotlenud K.S-le mõistetud lõpliku karistuse tühistamist. Seetõttu ei pea Riigikohus võimalikuks väljuda esitatud avalduse piiridest ja raskendada uue otsuse tegemisel süüdimõistetu olukorda. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p 3, § 64 p 4, § 65 lg 3 ja § 77 - 9 ning KrMK § 87 p 3 ja § 89 lg 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
18. Tühistada Järva Maakohtu
19. oktoobri 1995.a otsus K.S. süüdistusasjas lõpliku karistuse kandmise aja alguse osas.
20. Lugeda K.S-le mõistetud lõpliku karistuse aja alguseks
21. september 1994.a.
22. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
23. K.Sikuti avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.
24. Mõista K.S-lt välja kohtukulu 194 kr ja 70 s riigituludesse kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa määratud korras esinemise eest Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil. Kohtuotsus jõustub
25. novembril 1996.a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep