Obsah (4)

§ 139§ 140§ 143§ 40

3-1-3-30-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 29. oktoobril 1996. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalik

§ 139lg 2 p-de 1,2,3; § 140 lg 2 p-de 1,3 ja § 143 lg 3 p 2 järgi.

Kohtuistungist võttis osa menetlusosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et L.K. mõisteti süüdi Harju Maakohtu 11. veebruari 1991.a otsusega ja karistati: 1)

§ 139

lg 4 järgi 8-aastase vabadusekaotusega ühes kogu vara konfiskeerimisega; 2)

§ 140

lg 4 järgi 8-aastase vabadusekaotusega ühes kogu vara konfiskeerimisega; 3)

§ 143

lg 3 järgi 6-aastase vabadusekaotusega.

§ 40

lg 1 alusel mõisteti L.K-le lõplikuks karistuseks 9 aastat vabadusekaotust erireziimiga parandusliku töö koloonias ühes kogu vara konfiskeerimisega. Karistuse kandmise alguseks loeti

1. oktoober 1989.a. Eesti Vabariigi Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi
2. märtsi 1991.a määrusega jäeti Harju Maakohtu
3. veebruari 1991.a otsus muutmata. Vastavalt Eesti Vabariigi
4. mai 1992.a seaduse ""Eesti NSV Kriminaalkoodeksi " uue redaktsiooni Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta" §-le 5 kvalifitseeris Tallinna Linnakohus oma määrusega
5. septembrist 1992.a L.K. süüdistuse

§ 139lg 4 järgi ümber Kr

K § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi ning luges karistuseks selle kuriteo eest 6 aastat vabadusekaotust. Sama määrusega kvalifitseeriti süüdistus

§ 140lg 4 järgi ümber Kr

K § 140 lg 2 pde 1,3 järgi ja loeti karistuseks 7 aastat vabadusekaotust ja süüdistus

§ 143lg 3 järgi kvalifitseeriti ümber Kr

K § 143 lg 3 p 2 järgi. Lõplikuks karistuseks luges Tallinna Linnakohus L.K-le 8 aastat vabadusekaotust. Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaberi avalduses kohtuvea parandamiseks taotletakse Harju Maakohtu

1. veebruari 1991.a otsuse ja Tallinna Linnakohtu
2. septembri 1992.a määruse osalist tühistamist, L.K. KrK § 143 lg 3 p 2 järgi süüditunnistamise ümberkvalifitseerimist KrK § 143 lg 2 p 2 järgi, tema karistamist selle kuriteo eest 6-aastase vabadusekaotusega ja lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest seitsmeaastase vabadusekaotuse lugemist. Oma taotlust põhjendab avalduse esitaja sellega, et alates
3. maist 1996.a on KrK § 143 lg 3 tunnistatud kehtekuks ning L.K-le süüksarvatud raskeima sanktsiooniga kuriteoks on käesoleval ajal KrK § 140 lg 2, mis näeb ette karistusena kuni 7 aastat vabadusekaotust. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, kes toetab esitatud avaldust, tuvastas: Alates
4. maist 1996.a on KrK § 143 lg 3 kehtetu (RT 1996, 31, 631). KrK § 6 lg 2 kohaselt on seadusel, mis kõrvaldab teo karistatavuse, tagasiulatuv jõud - selle kehtivus laieneb ka teole, mis on toime pandud enne selle seaduse vastuvõtmist. Seoses eeltooduga kuulub L.K. poolt toimepandud kuritegu KrK § 143 lg 3 p 2 järgi ümberkvalifitseerimisele KrK § 143 lg 2 p 2 järgi ning mõistetud karistus tuleb viia vastavusse sanktsioonis ettenähtud karistusmääraga. KrK § 43 lg 3 kohaselt karistuste liitmisel KrK § 40 alusel ei tohi karistuse üldine tähtaeg ületada KrK eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud karistuse ülemmäära. Käesoleval ajal on L.K-le süüksarvatud kuritegudest raskeim sanktsioon ette nähtud KrK § 140 lg-s 2, mis näeb ette vabadusekaotuse kuni 7 aastat. Seega lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest tuleb L.K-le lugeda 7 aastat vabadusekaotust. See karistus on tal kantud. Ülaltoodu alusel, juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
5. Tühistada osaliselt Harju Maakohtu
6. veebruari 1991.a otsus ja Tallinna Linnakohtu
7. septembri 1992.a määrus L.K. süüdistusasjas.
8. L.K-le süüditunnistamine KrK § 143 lg 3 p 2 järgi kvalifitseerida ümber süüdistuseks KrK § 143 lg 2 p 2 järgi ja lugeda ta karistatuks selle kuriteo eest 6-aastase vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks L.K-le lugeda 7 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu otsus ja Tallinna Linnakohtu määrus muutmata. Seoses karistuse ärakandmisega vabastada L.K. viivitamatult kinnipidamiskohast. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub
9. oktoobril 1996.a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep