3-1-3-31-96

3-1-3-31-96 KOHTUOTSUS Tartus,

1. oktoobril 1996.a. Riigikohtu kriminalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja A.S. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 1 ja 2 järgi Menetlusosalisena võttis kriminaalasja läbivaatamisest osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kohtla-Järve Linnakohus mõistis oma
2. aprilli 1996.a otsusega A.S. süüdi KrK § 139 lg 2 p 1 ja 3 järgi ning karistas teda vabadusekaotusega 6 kuuks. KrK § 41 alusel liitis kohus selle karistusega osaliselt KohtlaJärve Linnakohtu
3. aprilli 1995.a ja
4. juuni 1995.a otsustega mõistetud karistused ning mõistis lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust noortevanglas. Kohtuotsus jõustus apellatsioonitähtaja möödumisel. Avalduse kohtuvea parandamiseks on esitanud süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga ning Riigiprokuratuuri prokurör Sergei Gaponenko, kes mõlemad leiavad, et kohtul puudus seaduslik alus juhinduda karistuste liitmisel KrK §-st 41, kuna A.S. oli kõik talle inkrimineeritud kuriteod toime pannud enne esimese kohtuotsuse tegemist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse, kes taotles Kohtla-Järve Linnakohtu
5. aprilli 1996.a. otsuse tühistamist karistuste liitmise osas ning A.S. vabastamist seoses karistuse ärakandmisega, tegi kindlaks: Kriminaalasjas on tuvastatud, et A.S. on ajavahemikul 14.04.1994.a - 7.02.1995.a toime pannud rea salajasi vargusi ning kaks ärandamist. Neid kuritegusid on KrMK § 118 lg 2 nõudeid jämedalt eirates uuritud neljas iseseisvas kriminaalasjas, mis on erineval ajal saadetud Kohtla -Järve Linnakohtule, kes on teinud neli kohtuotsust - 12.aprillil 1995.a, 15.juunil 1995.a, 09.aprillil 1996.a ja 15.aprillil 1996.a. Seega on kõik A.S-le inkrimineeritud kuriteod aset leidnud juba enne esimese kohtuotsuse tegemist, mistõttu on tegemist kuritegude hiljem tuvastatud konkurentsiga. Seetõttu on nimetatud kohtuotsustes karistuste liitmine KrK § 41 alusel välistatud. A.S. poolt kuritegude toimepanemise ajal kehtinud KrK § 40 redaktsioon lubas liita karistusi juhul, kui isik tunnistatakse süüdi kahe või enama kriminaalkoodeksi eriosa erinevates paragrahvides ettenähtud kuriteo toimepanemises. Kohtla-Järve Linnakohtu
6. aprilli 1996.a kohtuotsusega mõisteti A.S. süüdi KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi tegude eest, mis olid toime pandud ajavahemikul 27.12.1994.a kuni 07.02.1995.a. Sama linnakohtu 15.aprilli 1996.a otsusega mõisteti ta süüdi KrK § 139 lg 2 p 1 ja 2 järgi teo eest, mis oli toime pandud 17.01.1995.a. Seega ei olnud Kohtla-Järve Linnakohtul 15.04.1996.a otsust tehes alust liita A.S. karistusi ka KrK § 40 lg 3 alusel, kuna ta tunnistati küll süüdi kuriteos, mille ta oli toime pannud enne Kohtla-Järve Linnakohtu 09.04.1996.a. kohtuotsust, kuid mõlema kohtuotsuse järgi inkrimineeriti talle eriosa ühes ja samas paragrahvis ettenähtud kuriteod. Eeltoodu põhjal on karistuste liitmine KohtlaJärve Linnakohtu 15.04.1996.a otsuses ebaseaduslik kuna kohaldati kohaldamisele mittekuuluvat kriminaalseadust. Viru Ringkonnakohtu 20.08.1996.a. otsusega on Kohtla Järve Linnakohtu 09.04.1996.a. otsus osaliselt tühistatud, A.S-le on mõistetud lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust. Karistuse kandmise aja alguseks on loetud 07.02.1995.a. Selle kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse kandmise aja lõpp oli 07.08.1996.a. Kohtla-Järve Linnakohtu 15.04.1996.a otsusega mõistetud karistus - kuus kuud vabadusekaotust- on A.S. poolt samuti kantud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p 3, § 64 p 3 ja § 65 lg 3, kriminaalkolleegium otsustas: Tühistada Kohtla-Järve Linnakohtu 15.aprilli 1996.a kohtuotsus A.S. suhtes temale KrK § 41 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas. Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata. Seoses karistuse ärakandmisega vabastada A.S. kinnipidamiskohast. Kohtuotsuse koopia saata Viljandi noortevangla direktorile viivitamatuks täitmiseks. Avaldused kohtuvea parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub
7. oktoobril 1996.a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Jüri Ilvest, Jüri Rätsep