3-1-3-32-96

3-1-3-32-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. detsembril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kalm vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja M.K. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Narva Linnakohtu 1.veebruari 1996.a otsusega mõisteti M.K. süüdi ja teda karistati KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 6-kuulise vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 3 alusel loeti see kaetuks Narva Linnakohtu
3. novembri
4. a otsuse järgi mõistetud karistusega ja lõplikuks karistuseks mõisteti M.K-le 4 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Riigi Täitevameti Ämari vangla eriarvestuse vaneminspektori M.G.
5. märtsi
6. a kirjaga taotleti kinnipeetava M.K. lõpliku karistusaja täpsustamist, kuna Narva Linnakohtu
7. novembri 1993.a otsusega oli mõistetud M.K-le KrK § 176 lg 2 ; § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3; § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ning § 185 lg 2 järgi KrK § 40 alusel küll 4 aastat vabadusekaotust, kuid karistuste liitmisel KrK § 41 alusel oli teda karistatud 5-aastase vabadusekaotusega. Narva Linnakohtu
8. juuni
9. a määrusega tuvastati, et linnakohtu
10. veebruari
11. a otsuses on karistuste liitmisel tehtud viga, kuna ei ole arvestatud asjaolu, et Narva Linnakohtu
12. novembri
13. a otsusega oli lõplikuks karistuseks M.K-le mõistetud mitte neli, vaid viis aastat vabadusekaotust. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
14. märtsi
15. a otsusega jäeti linnakohtu otsus selles osas muutmata. Linnakohtu määrusega määrati M.K-le lõplikuks karistuseks Narva Linnakohtu
16. veebruari
17. a otsuse järgi KrK § 40 lg 3 alusel 5 aastat vabadusekaotust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. Määruse tegemisel juhindus linnakohus KrMK § 336 lg-st
18. Narva Linnakohtu 1.veebruari 1996.a. otsuse ja 28.juuni 1996.a. määruse peale esitas süüdimõistetu M.K. avalduse kohtuvea parandamiseks, milles ta taotleb karistusmäära vähendamist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas prokurör on seletuses avaldust kohtuvea parandamiseks ning taotles Narva Linnakohtu
19. juuni
20. a määruse ja
21. veebruari
22. a otsuse tühistamist M.K-le KrK § 40 lg 3 järgi mõistetud lõpliku karistuse osas ning kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, t u v a s t a s: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Narva Linnakohtu
23. juuni
24. a määruse koostamisel on rikutud kriminaalmenetluse seadust, mistõttu tuleb kohtumäärus tühistada. Kuigi linnakohtu määruses nenditakse õigesti, et
25. veebruari
26. a otsuses on tehtud viga karistuste liitmisel, on selle parandamine kohtumäärusega, mis halvendab süüdimõistetu olukorda, väär. Tegemist on kohtuveaga, mida ei ole õige pidada KrMK § 336 lg 1 järgi otsuse täitmisel ilmnenud ebaselguseks. Nentides, et kohtuviga Narva Linnakohtu
27. juuni
28. a otsuses on tingitud kriminaalmenetluse seaduse ebaõigest kohaldamisest, ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium õigeks AKKS § 779 ja § 49 lg 3 alusel väljuda piiridest, mis tulenevad avaldusest kohtuvea parandamiseks, ja tühistada kohtuotsus M.K.ile KrK § 40 lg 3 järgi mõistetud lõpliku karistuse osas. See võib toimuda prokuröri avalduse alusel kohtuvea parandamiseks Narva Linnakohtu otsuses. Juhindudes KrMK § 336 lg-st 1 ning AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: Tühistada Narva Linnakohtu
29. juuni
30. a määrus. Süüdimõistetu M.K. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub 17.detsembril 1996.a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Herbert Lindmäe Liikmed: Jüri Ilvest, Lea Kalm