3-1-1-7-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 21. jaanuaril 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuis

§ 139lg 2 p-de 2 ja 3 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Narva Linnakohtu 6. detsembri 1995.a otsusega mõisteti M. M. süüdi

§ 139

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ja teda karistati viieaastase vabadusekaotusega.

§ 41alusel liideti sellele osaliselt Valga Maakohtu 27.

mai 1993.a otsusega mõistetud karistus ning lõplikuks karistuseks mõisteti talle viis aastat ja neli kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. M. M. tunnistati süüdi

1. a novembris X rongis toimepandud varguses ja järgnevalt kuni 1995.a jaanuarini Narva linnas toimepandud viieteistkümnes korterivarguses. Kannatanutele tekitatud kahju on kokku 66 069 krooni. Selle kohtuotsuse peale esitas M. M. apellatsioonkaebuse, milles taotles väljamõistetud kahjusumma ja karistuse kestvuse vähendamist. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. veebruari 1996.a otsusega tühistati Narva Linnakohtu
3. detsembri 1995.a otsus M. M. mõistetud karistuse osas. Talle mõisteti karistuseks

§ 139lg 2 p-de 2 ja 3 järgineli aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas.

Tühistati karistuste liitmine

§ 41järgi põhjusel, et kriminaaltoimikus puudus Valga Maakohtu 27.

mai 1993.a otsuse ärakiri. Riigiprokuratuuri prokurör E. Kungla ei nõustund viimatinimetatud järeldusega ning palus kassatsioonprotestis ringkonnakohtu otsus osaliselt tühistada ja liita

§ 41alusel mõistetud karistusele Valga Maakohtu 27.

mai 1993.a otsusega mõistetud karistus, lugedes lõplikuks karistuseks neli aastat ja neli kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Kassatsioonkaebuse esitas M. M., kes palus karistust kergendada. Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutas oma 28. mai 1996.a otsuses, et

§ 41

rakendamiseks peab kriminaaltoimikus olema varasema kohtuotsuse koopia ning ringkonnakohus pidanuks selle välja nõudma. Seepärast tühistati Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

1. veebruari 1996.a otsus. M. M. karistuse mõistmise osas ja saadeti arutamiseks samale kohtule. M. M. kassatsioonkaebuse suhtes nenditi, et tema karistuse kergendamiseks puudub alus. Viru Ringkonnakohtu
2. oktoobri 1996.a otsusega mõisteti uuel asja arutamisel M. M.

§ 139

lg 2 p 2,3 järgi karistuseks neli aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas.

§ 41alusel liideti sellele osaliselt Valga Maakohtu 27.

mai 1993.a otsusega mõistetud karistus ning lõplikuks karistuseks loeti neli aastat ja neli kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Piiramatu kassatsiooni õiguse korras taotleb M. M. jätkuvalt karistuse kergendamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, kuulanud ära prokuröri seletuse, kes leidis, et Viru Ringkonnakohtu

1. oktoobri 1996.a otsus tuleb jätta muutmata, kassatsioonkaebus aga jätta rahuldamata ning olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, leidis: M. M. Viru Ringkonnakohtu
2. oktoobri 1996.a otsusega mõistetud karistus vastab tema poolt toimepandud kuritegude raskusele ja tema isikule. Kohus on karistuse mõistmisel järginud

1. peatüki sätteid, muuhulgas ka arvestanud vastutust kergendavaid asjaolusid. Mõistetud karistus on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. mai 1996.a otsuses M. M. süüdistusasjas karistuse suhtes avaldatud seisukohaga. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegim otsustas:
3. Jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
4. oktoobri 1996.a otsus muutmata.
5. M. M. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
6. jaanuaril 1997.a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja : Peeter Vaher Liikmed : Lea Kalm, Jüri Rätsep