3-1-1-9-97

3-1-1-9-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. jaanuaril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Rätsep ja liikmed Jüri Ilvest ning Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A.T. süüdistuses KrK § 144 ja 139 lg 2 p 2 järgi. Menetlusosalisena võttis kriminaalasja läbivaatamisest osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Viljandi Maakohtu
3. septembri
4. a otsusega mõisteti A.T. süüdi KrK § 144 ja KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi, mille eest teda karistati vastavalt 2-aastase ja 3-aastase vabadusekaotusega. KrK § 40 alusel liideti A.Tle mõistetud karistused täielikult ning lõplikuks karistuseks mõisteti kuritegude kogumi eest 5 aastat vabadusekaotust. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistus ning lõplikuks karistuseks mõisteti 5 aastat ja üheksa kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Kohtualuse kaitsja vandeadvokaadi Aino-Eevi Lukase apellatsioonkaebuses taotleti A.T-le mõistetud karistuse kergendamist selle põhjendamatu ranguse tõttu. Ringkonnakohtu istungil taotlesid nii kaitsja kui ka kohtualune kriminaalasja tagasisaatmist uueks arutamiseks, kuna kohtualuse suhtes on rikutud KrMK § 112 lg 1 sätteid. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
5. novembri
6. a otsusega tühistati osaliselt Viljandi Maakohtu
7. septembri
8. a otsus A.T-le KrK § 41 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas ja talle loeti lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat ja 2 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Muus osas jäi kohtuotsus muutmata. Kriminaalkolleegium tuli järeldusele, et käesolevas kriminaalasjas pole rikutud KrMK § 112 lg 1 sätteid, kuivõrd A.T. on korduvalt kinnitanud, et ta valdab eesti keelt ning tõlki ei vaja. Ringkonnakohus leidis, et karistuse mõistmisel on arvestatud kõiki KrK §-s 36 ettenähtud sätteid. Maakohtu otsuse osalise tühistamise aluseks oli KrK § 41 vale kohaldamine. Süüdimõistetu A.T. poolt esitatud kassatsioonkaebuses taotletakse kohtuotsuste tühistamist KrMK § 112 sätete rikkumise tõttu ning selle tõttu, et tal puudus kohtuistungil võimalus vahetult küstleda tunnistajaid ning kannatanuid. Kassaator taoleb enda tervisliku seisundi kindlakstegemiseks ekspertiisi, väites, et ta ei ole psüühiliselt päris terve. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära prokuröri, kes taotles jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus muutmata, leidis: Tartu Ringkonnakohus on tuvastanud, et A.T. saab eesti keelest aru. Ta on korduvalt väitnud, et valdab eesti keelt ning ei eeluurimisel ega ka kohtus pole kordagi taotlenud tõlgi osavõttu, kuigi kõik uurimistoimingud on tehtud eesti keeles. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub nende põhistustega ning lisab, et kriminaalasja materjalides on rida A.T. omakäelisi eestikeelseid kirjeid, mis vaieldamatult kinnitavad tema keeleoskust. A.T. ega tema kaitsja pole samuti kogu kriminaalmenetluse vältel viidanud sellele, et kohtualune põeks mõnda haigust, mis tõstataksid tema süüdivuse küsimuse. A.T. on viimase nelja aasta jooksul kolmel korral kriminaalkorras karistatud, igakordselt on lahendatud ka tema vastutusvõimelisuse küsimust, ühel korral on teostatud kohtupsühhiaatriline ekspertiis, mille kohaselt A.T. on süüdiv. Vastavalt KrMk § 58 lg 2 p 2 sätetele on ekspertiis kohustuslik kohtualuse, süüdistatava, kahtlustatava psüühilise seisundi kindlakstegemiseks, kuid seda üksnes juhtudel, kui juurdlejal, uurijal, prokuröril või kohtul tekib kahtlus nimetatud isikute psüühilise seisundi suhtes. Käesolevas kriminaalasjas ei ole ühelgi loetletud ametiisikul üheski kriminaalmenetlusestaadiumis sellist kahtlust tekkinud. Riigikohtu kriminaalkolleegium, arvestades ülaltoodut nõustub sellise kahtluse puudumisega. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
9. novembri 1996.a otsus A.T. suhtes jätta muutmata, Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
10. jaanuaril 1997.a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Rätsep Liikmed: Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg