Obsah (6)

§ 1411§ 166§ 40§ 141§ 47§ 160

3-1-1-10-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 4. veebruaril 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul

§ 1411lg 2 p-de 1 ning 2 ja § 166 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu V. M. ja Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Kohtla-Järve Linnakohtu 21. mai 1996. a otsusega mõisteti V. M. süüdi

§ 1411

lg 2 p -de 1 ja 2 järgi ja teda karistati rahatrahviga 40 päevamäära ulatuses s.o 880 krooni. Veel mõisteti V. M. süüdi

§ 166järgi ja teda karistati rahatrahviga 20 päevamäära ulatuses s.o 440 krooni.

Lisakaristusena võeti temalt üheks aastaks õigus töötada riiklikus organisatsioonis ametiisikuna. Vastavalt

§ 40

lg-le 1 mõisteti lõplikuks karistuseks rahatrahv 1320 krooni koos üheks aastaks õiguse äravõtmisega töötada riiklikus organisatsioonis ametiisikuna. Sama otsusega mõisteti süüdi M. B.

§ 1411lg 2 p 1 järgi.

L. V. mõisteti õigeks süüdistuses

§ 1411lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 166 järgi.

V. M. mõisteti süüdi selles, et ta Kohtla-Järve Õppekoondise "Polütehnik" direktori asetäitjana ja õppetootmiskompleksi juhatajana, alates

1. a jaanuarist kuni
2. a aprillini, ametiseisundi kuritarvitamise teel sooritas raha riisumisi alljärgnevalt:
3. veebruaril
4. a kassa sissetulekuorderi nr. 2 ja väljaminekuorderi nr 3 alusel sai Kohtla-Järve pangast majapidamiskuludeks sularaha 980 krooni;
5. novembril
6. a sai kassa sissetulekuorderi nr 17 ja väljaminekuorderi nr 20 alusel 2000 krooni;
7. veebruari
8. a sai kassa sissetuleku-väljaminekuorderi nr 28 alusel 500 krooni. Aruande nimetatud kolme summa kulutamise kohta vormistas V. M. 230 kroonile ning sel viisil riisus ta 3 250 krooni. Veel mõisteti V. M. süüdi selles, et ta isikuna, kellel oli töötajate töölevõtmise ja töölt vabastamise õigus, eesmärgiga riisuda õppekombinaadi arveldusarvelt sularaha, kandis palgalehele asutuses mittetöötavate isikute nimed. Taoliselt väljakirjutatud raha ta omastas, võltsides palgalehel allkirju. A. M. nimel võttis V. M. välja ajavahemikus aprillist
9. a kuni märtsini
10. a 4775 krooni. Veel mõisteti V. M. süüdi selles, et ta
11. septembril
12. a võttis kassa sissetulekuorderiga nr. 13 lähetuskuludeks õppekoondise arveldusarvelt 5000 krooni. Kassaorderiga nr. 14 ja 15 andis ta 2500 krooni välja L. V. ja 2500 krooni endale, jättes aga komandeeringusse sõitmata.

§ 166järgi mõisteti V.

M. süüdi selles, et ta esitas

1. septembril
2. a raamatupidamisele fiktiivse kaubaostuakti puidutöötlemispingi soetamise kohta 5000 krooni eest, raha aga omastas. Kohtla-Järve Linnakohtu
3. mai
4. a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse V. M. ja apellatsioonprotesti Ida-Viru Prokuratuuri abiprokurör Irina Karo. Prokurör taotles V. M. rangemat karistamist. V. M. taotles enda õigeksmõistmist süütõendite puudumise tõttu. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
5. detsembri
6. a otsusega tühistati osaliselt Kohtla-Järve Linnakohtu
7. mai
8. a otsus V. M. süüditunnistamises 5000 krooni riisumise faktis ning mõistetud karistuse osas. V. M. mõisteti

§ 141

1 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi karistusesks 2-aastane vabadusekaotus.

§ 166

järgi mõisteti 1-aastane vabadusekaotus ühes juhtivatel kohtadel töötamise ja materiaalsete väärtuste kasutamise ja käsutamise õiguse äravõtmisega üheks aastaks.

§ 40

alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2-aastane vabadusekaotus,

§ 47alusel vabastati üheaastase katseajaga tingimuslikult karistuse kandmisest.

Muus osas jäeti linnakohtu otsus muutmata. Süüdimõistetu V. M. kassatsioonkaebuses taotletakse Viru Ringkonnakohtu otsuse osalist tühistamist ja kriminaalasja saatmist täiendavale kohtueelsele uurimisele. Kassaator põhistab oma kaebust asjaoluga, et tema ei ole teiste isikute allkirju võltsinud ning võltsimise tõendamiseks ei ole läbi viidud ekspertiisi. Samas ei nõustu V. M. asjaoluga, et kohus mõistis puidutöötlemispingi ostu-müügi akti võltsimises süüdi ainult tema, jättes piisava tähelepanuta L. V. ja õppekoondise direktori V. J. osaluse nimetatud tehingute tegemisel. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, kes toetas kassatsioonkaebust ja prokuröri, kes taotles kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmist, l e i d i s: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsus ei ole kooskõlas kohtuotsusele seaduses esitatud nõuetega ning seetõttu kuulub tühistamisele. KrMK § 272 lg 3 sätestab, et kohtuotsus kui tervik koosneb kolmest osast - sissejuhatavast, kirjeldavmotiveerivast ja resolutiivosast. Siit tulenevalt ei saa mingil juhul kohtuotsuse erinevad osad olla üksteisega vastuolus. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse kirjeldav-motiveerivas osas on märgitud, et kohtualune V. M. tuleb õigeks mõista kriminaalkorras karistatavas teos, mille eest ta mõisteti esimese astme kohtu poolt süüdi, mõistes talle kergema karistuse (kd 3 tl-d 425 ja 433). Sama kohtuotsuse resolutiivosast aga nähtub, et V. M. õigeks mõistetud ei ole ja ka kergemat karistust talle mõistetud ei ole - vastupidi, V. Mihhailovit on karistatud rahatrahvi asemel vabadusekaotusliku karistusega. Veel märgib ringkonnakohtu kriminaalkolleegium samas otsuses (kd 3 tl-d 425 ja 433), et jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata V. M. ja L.V. õigeksmõistmise osas, kordamata seejuures linnakohtu põhjendusi õigeksmõistmisel. Samal ajal nähtub Kohtla-Järve Linnakohtu
3. mai
4. a otsuse resolutiivosast, et V. M. ei ole õigeks mõistetud talle esitatud süüdistuses. Oluliste vastuolude tõttu kohtuotsuse erinevate osade vahel ei saa kohtualune teada, milles konkreetses süüdistustes ja milliste tõendite alusel ta kas süüdi või õigeks tunnistatakse ja seetõttu on tegemist kohtualuse õiguste rikkumisega. Toodud seisukoht on kooskõlas ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusega
5. aprillist
6. a A. N.-i süüdistusasjas (III-1/1-15/95). Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks osundada ka asjaolule, et Kohtla-Järve Linnakohus ega Viru Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks nad on asunud seisukohale, et V. M. oli ametiisik

§ 160mõttes ja millised olid tema kui ametiisiku volitused ja pädevus.

Kohtuotsuses on ka märkimata see, milles seisnes oluline kahju V. M. süüditunnistamisel

§ 166järgi.

Juhindudes AKKS § 39 lg-st 4, § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. detsembri
3. a otsus V. M. süüdistusasjas ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtule.
4. V. M. kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kohtuotsus jõustub
5. veebruaril
6. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Lea Kalm Liikmed: Eerik Kergandberg, Peeter Vaher