Obsah (7)

§ 142§ 17§ 1243§ 143§ 114§ 40§ 41

3-1-1-12-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 4. veebruaril 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri Rätsep vaatas avalikul

§ 142lg 3 p-de 1 ja 2 ning § 114 järgi; P.

S. süüdistuses

§ 142lg 3 p-de 1 ja 2 järgi; T.

T. süüdistuses

§ 142lg 3 p-de 1 ja 2 järgi; A.

T. süüdistuses

§ 17lg 6 ja § 142 lg 3 p 2 järgi; I.

L. süüdistuses

§ 142

lg 3 p-de 1 ja 2 järgi süüdimõistetu Erki Müüri kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Mart Missiku, süüdimõistetu P. S., süüdimõistetu T. T. ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Tõnu Meidra ning süüdimõistetu A. T. kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu kassatsioonkaebuste alusel. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. I. L., E. M., P. S., T. T. ja A. T. olid

§ 142lg 3 p 1 ja 2 järgi antud kohtu alla süüdistatuina selles, et nad 19.

märtsi

1. a õhtul X linnas Y 7-1 asuvas korteris eelneval kokkuleppel ja koos joobnutena nõudsid M. Ü. 5000 krooni, kusjuures peksid teda raha saamise eesmärgil eriti piinaval ja julmal viisil rusikatega, saabastatud jalgadega, plekkkausiga läbi märja käterätiku, lõikasid pussnoaga ja lihatükeldamise kirvega kannatanu seljale haavu, puistasid haavadele soola ja valasid üle äädikaga, kõrvetasid tema selga põlevate tuletikkudega ning piirasid kannatanu vabadust, sidudes teda ööseks pliidi soemüüri konksu külge. Seejuures T. T. peksis kannatanut rusikatega, tõi tema kinnisidumiseks pesunööri, valvas, et kannatanu ei saaks põgeneda, kusjuures A. T. takistas kannatanu põgenemist. Selle tulemusena saadi M. Ü.
2. märtsil
3. a 1448.50 krooni ja
4. märtsil
5. a 3500 krooni. Järva Maakohtu
6. juuni
7. a otsusega kvalifitseeriti E. M., P. S., T. T. ja I. L. tegevus ümber

§ 1243lg 2 järgi, A.

T. tegevus aga

§ 1243lg 1 järgi.

Maakohus põhjendas kuriteo ümberkvalifitseerimist sellega, et kannatanu oli huvitatud T. juures viibimisest ja oli seal pikemat aega olnud, võttis meelsasti osa ühisest joomisest ja vahel oli tülide algatajaks ning põhjustajaks. Kannatanu oli ise joobnuna kaaslastele raha pakkunud, jättes aga lubaduse täitmata. Kannatanul oli võimalusi lahkumiseks või põgenemiseks. Kohtu arvates ei olnud kannatanu suhtes rakendatud vägivald ja lühiajaline vabaduse võtmine seotud väljapressimisega. P. S. mõisteti

§ 143lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi veel selles, et ta eelneval kokkuleppel koos J.

E. võttis

1. jaanuaril
2. a AS-st A.P. CO asukohaga Rakveres Näituse 20 välja 1370 karpi teenustööna valmistatud lihakonservi, jättes tasumata teenustasu 4795 krooni. Samuti mõisteti P. S. süüdi selles, et ta
3. veebruaril
4. a võttis ebaseaduslikult AS VALGUS nimel Järva maakonnas Roosna-Allikul AS Baltazar Traiding laost kaupu 33965.75 krooni väärtuses, jättes selle eest tasumata. E. M. mõisteti süüdi

§ 1243

lg 2 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega kolmeks aastaks,

§ 114

järgi ja karistati vabadusekaotusega üheks aastaks,

§ 40

lg 1 alusel loeti lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest kolm aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. P. S. mõisteti süüdi

§ 1243

lg 2 järgi ja karistati ühe aasta ning kuuekuulise vabadusekaotusega, samuti

§ 143

lg 2 p 1 ja 2 järgi ning karistati vabadusekaotusega kaheks aastaks,

§ 40

lg 1 alusel mõisteti talle kuritegude kogumi eest kolm aastat ja kuus kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. T. T. mõisteti süüdi

§ 1243

lg 2 järgi ja karistati ühe aasta ja kuuekuulise vabadusekaotusega kinnises vanglas. I. L. mõisteti süüdi

§ 1243

lg 2 järgi ja karistati kaheaastase vabadusekaotusega, samuti

§ 114

järgi ja karistati vabadusekaotusega üheks aastaks,

§ 40

lg 1 alusel loeti lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest kaks aastat vabadusekaotust,

§ 41

alusel loeti lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi kolm aastat ja kuus kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. A.T. mõisteti süüdi

§ 1243

lg 1 järgi ja karistati kuuekuulise vabadusekaotusega;

§ 41

alusel loeti lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi üks aasta ja kaks kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Sama kohtuotsusega on mõistetud süüdi J. E., kelle suhtes kohtulahendit vaidlustatud ei ole. Maakohtu otsuse vaidlustasid apellatsiooni korras Järva prokurör Kaarel Ilus, kannatanu M. Ü. ja süüdimõistetud P. S. ja A. T. Apellatsioonprotestis taotleti Järva Maakohtu 12. juuni 1996. a otsuse tühistamist E. Müüri, P. Soa, T. Tohvi, I. Lainevoolu ja A. Tali osas põhjendamatu leebuse tõttu ja nende süüdimõistmist

§ 142lg 3 p-de 1 ja 2 järgi.

P. S. taotles apellatsioonkaebuses leebemat karistust, kelmusena käsitletud episoodide osas aga asja läbivaatamist, väites, et tegemist on tsiviilvahekorraga. A. T. taotles enda õigeksmõistmist. Kannatanu M. Ü. taotles oma apellatsioonkaebuses A. T. suhtes leebemat, P. S. suhtes karmimat kohtlemist. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

1. novembri
2. a otsusega korrigeeriti oluliselt Järva Maakohtu
3. juuni
4. a otsuses väljendatud seisukohti. Leiti, et kohtuotsuses toodud järeldused ei vasta kriminaalasjas tuvastatud faktilistele asjaoludele, mis omakorda on toonud kaasa kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise. Asjaolu, et kannatanu lubas raha, kuid hiljem ei täitnud lubadust, võib olla omavahelise tüli tekkimise põhjuseks, kuid kuidagi ei saa see asjaolu õigustada kohtualuste edasist tegevust, mis oli suunatud sellele, et kannatanu võtaks hoiupangast välja raha ja annaks üle kohtualustele. Kolleegium asus põhjendatult seisukohale, et kannatanu andis raha vaid seoses temale esitatud nõudmistega, millele kaasnes tema elule ja tervisele ohtliku vägivalla kasutamine ning temalt vabaduse võtmine. Kohtualuste käitumise sisuks oli kannatanu kui raha omaniku sundimine endale kahju tekitama. Esitatud nõudmiste ja sellega kaasnenud vägivalla eesmärgiks oli saada varalist kasu. Samas leiti, et A. T. poolt kannatanule kehavigastuste tekitamine või vahetu viibimine kannatanule kehavigastuste tekitamise juures ei ole tõendatud, kuid olenemata asjaolust, et A. T. ei osalenud M. Ü. esmakordsetes rahanõudmistes ja vägivalla kasutamises, oli tema tegevus - kannatanu saatmine, kui viimane läks koju passi järele, et hoiupangast raha saada - selline, mille eesmärgiks oli võõra vara tegelik üleandmine. Järelduvalt võttis A. T. väljapressimisest osa kaasaaitajana

§ 17lg 6 ja § 142 lg 3 p 2 mõttes.

Kuna M. Ü. nõuti raha üleandmist ning nõudmisega kaasnes kannatanu suhtes elule ja tervisele ohtliku vägivalla kasutamine ning kannatanult vabaduse võtmine, siis kvalifitseeriti kohtualuste E. M., P. S., I. L.ja T. T. tegevus

§ 142lg 3 p-de 1 ja 2 järgi.

Maakohtu otsus tühistati ka P. S. süüdimõistmises

§ 143lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ja J.

E. süüdimõistmises

§ 143lg 2 p 1 järgi.

Pettuse olemust esitatud süüdistus ei ava, kirjeldatakse tsiviilõiguslikke suhteid. Kelmuse toimepanemist käsitlevat süüdistust ei ole kummalegi esitatud. Jätkates esinemist maakohtu poolt osaliselt aktsepteeritud positsioonil taotlevad E. M. ja T. T. kaitsjad oma kasssatsioonkaebustes kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Süüdimõistetu S. S. taotleb vabadusekaotuse asenamist tingimisi karistusega, süüdimõistetu T. T. ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist. A. T. kaitsja taotleb oma kaitsealuse õigeksmõistmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, kes ei toetanud kassatsioonkaebuste rahuldamist, l e i d i s: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium asus oma

1. novembri
2. a otsuses põhjendatult seisukohale, et Järva Maakohtu
3. juuni
4. a otsuse järeldused ei ole sisukohases vastavuses kriminaalasjas tuvastatud faktiliste asjaoludega, mis omakorda tõid kaasa kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi põhjendatud hinnangutele lisaks on oluline väljapressimise koosseisu mõtestamiseks rõhutada, et kannatanuks osutunud isiku eelnev lubadus raha anda ei tekita iseenesest tsiviilõiguslikku kohustist. Suuline leping raha andmiseks laenu või kingina loetakse sõlmituks vaid raha üleandmise momendist. Lubadus kellelegi raha üle anda ei too lubajale kaasa mingeid õiguslikke kohustusi ega loo teistele isikutele õigust seda summat nõuda. Väljapressimise tehiolude hindamisel on apellatsioonikohus õigesti hinnanud süüdlaste tegevuse ja sellega kaasnenud vägivalla seost tagajärje taotlemisega. Samuti on tõenditele vastavalt käsitletud kuriteolise eesmärgi saavutamise viisi ja selle saabumist. Süüdimõistetute kriminaalõiguslik kohtlemine, mille aluseks on Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
5. novembri
6. a otsus, on kooskõlas asjas tuvastatud tehiolude ja süüdlase isikut iseloomustavate andmetega. Sellest lähtudes ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 14 novembri
7. a otsus jätta muutmata. Kassatsioonkaebused jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
8. veebruaril
9. a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Herbert Lindmäe Liikmed: Jüri Ilvest, Jüri Rätsep