3-1-1-13-97

3-1-1-13-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. veebruaril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja D. Z. süüdistuses KrK § 107 lg 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa D. Z. kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski ja Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Narva Linnakohtu
3. septembri
4. a otsusega tunnistati D. Z. süüdi KrK § 107 lg 1 järgi ja teda karistati 3-aastase vabadusekaotusega. Lugedes karistusaja hulka eelvangistusaja, mõisteti D. Z. lõplikuks karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 20 päeva vabadusekaotust poolkinnises vanglas. D. Z. tunnistati süüdi selles, et ta
5. augustil
6. a kella 1.30 paiku lõi kohalekutsutud turvamehena E. baaris Narvas X tn 1 R. P. rusikaga pähe ning peksis põrandale kukkunud kannatanut jalaga. D. Z. tekitas seeläbi R. P. kohtumeditsiinieksperdi arvamuse kohaselt üliraske kehavigastuse: koljupõhimiku ja koljuvõlvi luude murru oimu piirkonnas ning peaajupõrutuse. Narva Linnakohtu otsuse peale esitasid kohtualune D. Z. ja tema kaitsja Albert Kazikov apellatsioonkaebuse. Kaebustes taotleti D. Z. süüksarvatud teo ümberkvalifitseerimist KrK § 111 järgi. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. novembri
8. a otsusega jäeti Narva Linnakohtu
9. septembri
10. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitasid süüdimõistetu D. Z. ja tema kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski kassatsioonkaebused. Süüdimõistetu D. Z. väidab kassatsioonkaebuses, et tal puudus tahtlus tekitada kannatanu R. P. üliraskeid kehavigastusi. Kuna kehavigastused tekitati ettevaatamatult, taotleb D. Z. talle süüksarvatud teo ümberkvalifitseerimist KrK § 111 järgi. D. Z. ei pea õigeks, et tema süüdimõistmisel on nenditud vastutust kergendavate asjaolude puudumist, kuigi ta ilmus süü ülestunnistamisele. Samuti ei ole arvestatud vastutust kergendavate asjaoludena tema positiivset iseloomustust töökohalt ja asjaolu, et ta on varem kohtulikult karistamata. Süüdimõistetu D. Z. kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski kassatsioonkaebuses väidetakse, et ringkonnakohtu otstuses puuduvad motiivid, mille alusel saab teha järelduse selle kohta, et D. Z. on süüdi üliraske kehavigastuse tahtlikus tekitamises. Ringkonnakohtus kuulati vastavalt KrMK §-le 250 üle kohtumeditsiiniekspert Oleg Panov, kelle ütluste kohaselt on kannatanu R. P. kehavigastused tingitud tema kehakasvu kõrguselt kukkumisest ning tema poolt kriminaalasjas varem antud arvamus on ekslik. Samuti väidab kaitsja, et ringkonnakohus ei ole järginud KrMK § 59 lg 6 sätteid ja on jätnud kehavigastuse tekkemehhanismi kohta kohtus antud eksperdiarvamusega mittenõustumise kohtuotsuses motiveerimata ning ei ole hinnanud sama eksperdi vastakaid arvamusi. Kassatsioonkaebuses taotletakse D. Z. süüksarvatud teo ümberkvalifitseerimist KrK § 111 järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, milles ta ei toetanud kassatsioonkaebusi, t u v a s t a s: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et vastavalt KrMK § 58 lg-le 2 on kohtueelsel uurimisel korraldatud kohustusliku ekspertiisina R. Põldaasale tekitatud kehavigastuse iseloomu tuvastamiseks kohtumeditsiiniekspertiis. Kohtumeditsiiniekspert O. Panovi arvamuse järgi (tl 87) oli R. P. tekitatud koljupõhimiku ja koljuvõlvi luude murd vasaku oimu piirkonnas, peaajupõrutus, pealae ja kukla piirkonna vasaku poole põrutushaav. Nende vigastuste tüsistusena tekkis kannatanul vasaku näopoole närvihalvatus ja traumajärgne otiit. See kehavigastuste kompleks on kõva, nüri ja kaarjaservalise esemega pealae ja vasaku oimu piirkonda antud hoobi tagajärjeks ning kuulub eluohtlike, st üliraskete kehavigastuste hulka. Kriminaalasja arutamisel Viru Ringkonnakohtus esitas kohtualuse D. Z. kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski kohtuistungile kutsutud kohtumeditsiinieksperdile O. Panovile küsimusi, mis puudutasid kannatanule tekitatud kehavigastuste raskusastet ja vigastuste tekkemehhanismi. Kuigi nende küsimuste lahendamisel oli vaja rakendada kohtumeditsiinieriteadmisi ekspertiisi vormis, ringkonnakohus ekspertiisi ei määranud ja piirdus eksperdi ülekuulamisega. Ülekuulamisel kinnitas kohtumeditsiiniekspert O. Panov, et kannatanu R. P. kehavigastused on tingitud tema kehakasvu kõrguselt kukkumisest ning tema poolt kohtueelsel uurimisel kriminaalasjas esmaekspertiisi tegemisel antud arvamus on ebaõige. Eksperdi väiteid kehavigastuse tekkemehhanismi kohta on ringkonnakohus ja kaitsja lugenud ekslikult eksperdi arvamuseks või ütluseks ja pidanud neid tõenditeks. Kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
11. mai
12. a otsusega A. H. süüdistuses KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi rõhutab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et eksperdi järeldusi ei ole õige pidada kohtulikeks tõenditeks, kui ekspertiisi korraldamisel kohtus on rikutud KrMK § 223 lg-tes 1 ja 3 ning §-s 251 esitatud nõudeid. Ekspertiisi tegemiseks kohtus peab kohus koostama nõupidamistoas motiveeritud ekspertiisimääruse ja vormistama selle toimikusse eraldi võetava dokumendina, millele kirjutab alla kogu kohtukoosseis. Kohtulikul arutamisel tehtud määrus avaldatakse kohtuistungil. Kuna ekspert saab olla KrMK § 48 lg 2 järgi üksnes eksperdiarvamuse kui tõendi isikuliseks allikaks, ei ole eksperdi ülekuulamine menetlustoiminguna ise ega eksperdi ülekuulamisel saadud andmed tõenditeks. Seetõttu on väär kasutada tõenditena ka eksperdilt tema ülekuulamisel saadud vastuseid. Riigikohtu kriminaalkolleegium nendib, et D. Z. tegudele õige ja põhjendatud kriminaalõigusliku kvalifikatsiooni andmiseks on vaja selgitada kohtumeditsiiniekspertiisiga kehavigastuse tekkemehhanism. Kuna kohtumedistiiniekspert O. Panov kinnitas ülekuulamisel varem antud arvamuse vigasust, peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks kriminaalasjas kohtumeditsiiniekspertiisi korraldamist komisjoniekspertiisina, selgitamaks kehavigastuste raskusaste ja tekkemehhanism. Süüdimõistetu D. Z. kassatsioonkaebuses esitatud väide, et talle karistuse mõistmisel ei ole arvesse võetud mitmeid vastutust kergendavaid asjaolusid, on süü ülestunnistamisele ilmumise osas põhjendatud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelsel uurimisel on koostatud D. Z. süü ülestunnistamisele ilmumise kohta protokoll (tl 45). Samas on Narva Linnakohus D. Z. karistuse mõistmisel nentinud, et puuduvad vastutust kergendavad asjaolud, jättes seejuures motiveerimata, mispärast ta ei ole süü ülestunnistamisele ilmumist käsitatud vastavalt KrK § 37 lg 1 p-le 8 vastutust kergendava asjaoluna. Ringkonnakohus ei ole sellele puudusele tähelepanu pööranud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et süü ülestunnistamisele ilmumine KrK § 37 lg 1 p-s 8 sätestatud vastutust kergendava asjaoluna eeldab omal algatusel, ilma kutset saamata vabatahtlikku ilmumist uurimisasutusse, enda süüdioleku tunnistamist toimepandud kuriteos ja selle tehiolude avaldamist, mis hõlbustavad tõendamiseseme asjaolude selgitamist, samuti süü ülestunnistamise kohta KrMK § 91 sätetele vastava protokolli koostamist. Süü ülestunnistamisel kuriteo toimepanemise mõne üksikasja esitamata jätmine ei tähenda, et tegemist ei ole KrK § 37 lg 1 p-s 8 sätestatud vastutust kergendava asjaoluga. Seetõttu ei ole kriminaaltoimiku materjalidest lähtudes alust vaidlustada D. Z. süü ülestunnistamisele ilmumist ja selle arvestamist tema vastutuse kergendamisel. KrK § 37 lg 2 järgi võib kohus karistuse mõistmisel arvestada ka muid vastutust kergendavaid asjaolusid, mida ei loetleta KrK § 37 lg-s 1, kuid nende arvessevõtmine ei ole kohtule kohustuslik ning nende kõrvalejätmist ei pea kohus motiveerima. Juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-dest 2 ja 3 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
13. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8.novembri 1996.a otsus D. Z. süüdistusasjas KrK § 107 lg 1 järgi ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
14. Kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt. Kohtuotsus jõustub
15. veebruaril
16. a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Herbert Lindmäe Liikmed: Jüri Ilvest, Jüri Rätsep