3-1-1-15-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 11. veebruaril 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtu

§ 140lg 2 p 1 järgi ning J. Š. Kr

K § 17 lg-te 5, 6 ja § 140 lg 2 p 1 järgi. Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Narva abiprokurör Maria Zagorets, kes taotles V. K. süüditunnistamist KrK § 140 lg 2 pde 1, 2 järgi ning J. Š. süüditunnistamist KrK § 17 lg-te 5, 6 ning § 140 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. Protestis väideti, et kuritegu oli toime pandud kaasosalusel. Kaasosaluse all mõistetavat kahe või enama isiku ühist osalemist kuriteo toimepanemisel, mida KrK eriosa mitmetes paragrahvides nimetatakse grupeeringuks, kuritegelikuks ühenduseks ja grupiks. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

1. novembri
2. a otsusega rahuldati prokuröri apellatsioonprotest ja kohtualuste poolt toimepandud kuritegu kvalifitseeriti kui isikute grupi poolt toimepandud avalik vargus, kusjuures J. Š. inkrimineeriti lisaks veel sellesama avaliku varguse toimepanemisele kihutamine ja kaasaaitamine. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonprotesti Riigiprokuröri asetäitja J. Naaber, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. Protestis väidetakse, et arvestades kriminaalõiguse teoorias väljendatud ja kohtupraktikas kindlalt omaksvõetud seisukohta, mille kohaselt täideviija või kaastäideviija poolt toimepandud kuritegu ei vaja kvalifitseerimist viitega KrK §-le 17, ei saanud ringkonnakohus samaaegselt isikut süüdi mõista nii KrK § 17 lg-te 5 ja 6 järgi kui ka isikute grupi poolt toimepandud kuriteos. Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega ning ära kuulanud prokuröri seletuse, milles ta toetas protesti ja taotles Riigikohtult uue otsuse tegemist, mis ei raskenda süüdimõistetute olukorda, l e i d i s: Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub prokuröri protestis väljendatud seisukohtadega kuriteost osavõtu kvalifitseerimise kohta ning nendib, et kuriteo toimepanemise all isikute grupi eelneval kokkuleppel tuleb mõelda kahe või enama, kaastäideviijana tegutseva isiku poolt kuriteo toimepanemist, milles nad leppisid kokku hiljemalt enne kuriteo jõudmist katse staadiumi. Ainult need kaastäideviijad kuuluvadki grupi koosseisu, on selle liikmed. Kuriteole kihutajad ja kaasaaitajad grupi koosseisu ei kuulu. Kuriteo ühisel toimepanemisel tavalisel eelneval kokkuleppel tegutseva grupi poolt loetakse grupi koosseisu üksnes kaastäideviijad. Nende käitumine kvalifitseeritakse KrK eriosa vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi ilma viiteta KrK §-le
3. Muude grupilisest kuriteost osavõtjate käitumine kvalifitseeritakse üldises korras viitega KrK § 17 vastavale lõikele. Kui isik võtab mingi kuriteo toimepanemisest osa nii kihutaja kui ka kaasaaitajana, tehakse tema käitumise kvalifitseerimisel viide peale KrK eriosa vastava paragrahvi, lõike ja punkti KrK §-le 17 lg-le 5 ja lg-le 6, kuna kuriteole kihutamine ei hõlma kaasaaitamist ja vastupidi. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tunnistades V. K. süüdi avaliku varguse täideviijana ja J. Š. kui avalikule vargusele kihutaja ja kaasasaitaja, eksis kohtualustele inkrimineeritud kuriteo kvalifitseerimisel ja alusetult tühistas selles osas Narva Linnakohtu otsuse. Kuna tegemist ei ole kaastäideviijatega, siis pole ka kuritegu toime pandud isikute grupi eelneval kokkuleppel ja kuriteost osavõtjate käitumise kvalifitseerimisel ei viidata KrK § 140 lg 2 p-le
4. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p 3, 64 p 3 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
5. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
6. novembri
7. a otsus V. K. ja J. Š. süüksarvatud kuriteo kvalifikatsiooni osas.
8. Tunnistada V. K.

§ 140lg 2 p 1 järgi ja J.

Š.

§-de 17 lg-te 5 ja 6 ning 140 lg 2 p 1 järgi.

1. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
2. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada. Otsus jõustub
3. veebruaril
4. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep