← Eesti

3-1-1-17-97

3-1-1-17-97 KOHTUMÄÄRUS Tartus

  1. veebruaril 1997.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi Riigiprokuröri asetäitja eriprotesti kriminaalasjas Timo Tamme süüdistuses KrK § 15 lg 2, § 17 lg 6 ja § 101 p-de 2,5,7 ning § 195 lg 3 järgi. Menetlusosalisena võttis asja läbivaatamisest osa Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber. Rapla Maakohtuniku määrusega asendati Timo Tamme suhtes tõkendiks valitud vahi all pidamine tõkendiga kautsjon ning ta vabastati peale kautsjonisumma tasumist vahi alt. Nimetatud määrusele esitas eriprotesti Rapla prokuröri abi, kes leidis, et T. Tamm võib vabaduses viibides toime panna uusi kuritegusid ning takistada tõe tuvastamist kriminaalasjas. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium jättis 22.01.1997.a eriprotesti läbi vaatamata, viidates KrMK §-le 712, mille kohaselt kautsjoni kohaldamine ei ole eriprotestiga vaidlustatav. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi määrusele esitas eriprotesti Riigiprokuröri asetäitja J. Naaber. Eriprotesti väidete kohaselt sätestab AKKS § 68 lg 1 p 1 õiguse esitada erikaebusi või -proteste muuhulgas ka kohaldatava kautsjoni küsimustes, seetõttu ei ole ringkonnakohtu viide kriminaalmenetluse koodeksile asjakohane. Taotletakse ringkonnakohtu määruse tühistamist ning kriminaalasja materjalide saatmist Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumile sisuliseks läbivaatamiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära prokuröri, kes taotles eriprotesti rahuldamist, leidis: AKKS § 68 lg 1 p 1 sätestab, et erikaebusi ja proteste on õigus esitada "tõkendina kohaldatava kautsjoni või vahi alla võtmise küsimustes." Sellele formuleeringule sulgudes järgnevas loetelus ei ole seadusandja täpsustanud, milliseid kautsjoniga seonduvaid küsimusi on võimalik erikaebuse või protestiga vaidlustada. See küsimus on ammendavalt reguleeritud KrMK
  2. peatükis, mille paragrahvides 711 ja 771 käsitletakse eraldi mõnede tõkendi liikide kohaldamisel tekkida võivaid vaidlusi. Seadusandja on üheselt rõhutanud, et kui vahi alla võtmise puhul on vaidlustatavad nii positiivne kui ka negatiivne lahend, siis kautsjoni puhul võib vaidlustada vaid selle kohaldamisest keeldumist. Riigikohtu kriminaalkolleegium juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et kautsjon on tõkendi eriliigiks, mis ei ole otse kohaldatav ei juurdleja, uurija ega ka kohtu poolt. KrMK § 711 lg 1 kohaselt võib maa- või linnakohtunik asendada tõkendi vahi alla võtmine tõkendiga kautsjon. Sama seadusesätte kohaselt võib kohtunik seda teha ainult kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse taotlusel. Kuna teistele menetlusosalistele ei ole seadusega antud õigust sellist tõkendi asendamist taotleda, puudub neil ka õigus kohtuniku sellesisulise lahendi vaidlustamiseks erikaebe korras. Kohtuniku määrus kautsjoni kohaldamiseks on vaidlustatav AKKS § 68 lg-s 2 ettenähtud korras. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja § 72 lg-st 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium m ä ä r a s: 1.Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22.01.1997.a määrus eriprotesti läbivaatamata jätmise kohta T. Tamme süüdistusasjas jätta muutmata.
  3. Riigiprokuröri eriprotest jätta rahuldamata. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.