3-1-1-20-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 18. veebruaril 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Lea Kalm ja Peeter Vaher vaatas avalikul k

§ 27järgi mõistetud lisakaristus tühistati. Lõplikuks karistuseks loeti vastavalt Kr

K § 40 lg-le 1 5 aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas koos 3 aastaks õiguse äravõtmisega töötada ametikohal, millega kaasneb rahaliste vahendite käsutamine ning materiaalne vastutus. Apellatsioonprotest rahuldati, apellatsioonkaebused jäeti rahuldamata. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitasid süüdimõistetu M. L. ja tema kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski kassatsioonkaebused. Süüdimõistetu M. L.-i kassatsioonkaebuses korratakse apellatsioonkaebuses esitatud väiteid ja taotlusi, viidatakse ringkonnakohtu väidetavatele vigadele tõendite hindamisel, esitatakse omapoolseid selgitusi ja arvamusi ning taotletakse ringkonnakohtus ülekuulamata jäänud tunnistaja ülekuulamist. Samuti peetakse kassatsioonkaebuses vajalikuks korraldada kriminaalasjas kirjaekspertiis. M. L. kinnitab kassatsioonkaebuses, et ta ei ole süüdi KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi talle süüksarvatud tegudes. Tunnistades ennast süüdi KrK § 166 lg 1 järgi, taotleb M. L. talle mõistetud karistuse kergendamist. Kassaator taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks esimese astme kohtule kohtuotsuses sisalduvate kohtu järelduste mittevastavuse tõttu faktilistele asjaoludele. Süüdimõistetu M. L.-i kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski kassatsioonkaebuses korratakse samuti ringkonnakohtu otsusest lähtudes apellatsioonkaebuses esitatud väiteid ja taotlusi. Seejuures rõhutatakse, et M. L. oli sunnitud AS X. juhtkonna surve tõttu, rikkudes raamatupidamise seaduse nõudeid, pidama kahekordset raamatupidamist ja avama maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil arveldusarveid teiste linnade pankades ning pangast väljavõetud raha AS X. juhtkonnale üle andma raamatupidamisdokumente vormistamata. Kohtueelsel uurimisel ega kohtus ei ole kontrollitud M. L.-i poolt majanduspolitseile esitatud avaldusest tulenevalt versiooni selle kohta, et AS X. juhtkonna tegevuses ilmnevad majandusalaste kuritegude tunnused. Kassatsioonkaebuses peetakse vajalikuks, viidates Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a otsusele, korraldada kriminaalasjas raamatupidamisekspertiis, selgitamaks AS X. juhtkonna seadusvastast tegevust ja tuvastamaks varalise kahju esinemine, mis on KrK § 1411 sätete kohaldamise eeldus. Kassaator nendib, et ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ei pidanud AKKS § 29 lg-le 5 viidates vajalikuks oma otsuses korrata maakohtu põhjendusi M. L.-i süü tõendatuse kohta KrK § 1411 lg 3 p 1 ja § 166 lg 1 sätestatud kuritegude toimepanemises. Kuna ringkonnakohus muutis maakohtu otsust, ei ole AKKS § 29 lg 5 kohaldamine põhjendatud. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, mispärast ta pidas vajalikuks karmistada M. L.-le mõistetud karistust. Kassatsioonkaebuses taotletakse Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20.novembri 1996.a otuse tühistamist M. L. süüdistuses KrK § 1411 lg 3 p 1 ja § 166 lg 1 järgi ning kriminaalasja saatmist ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning ära kuulanud kaitsja seletuse kassatsioonkaebuse kohta ja prokuröri arvamuse, milles ta taotles kassatsioonkaebuste rahuldamata jätmist, t u v a s t a s: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et ringkonnakohus on tunnistanud M. L.-i põhjendatult süüdi KrK § 1411 lg 3 p 1 ja § 166 lg 1 järgi. Kassatsioonkaebustes esitatud väited selle kohta, et M. L. oli sunnitud AS X. juhtkonna surve tõttu raamatupidamise seaduse nõudeid rikkudes pidama kahekordset raamatupidamist ja avama maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil arveldusarveid teiste linnade pankades ning pangast väljavõetud raha AS X. juhtkonnale üle andma raamatupidamisdokumente vormistamata, ei ole kriminaalasja materjalide järgi põhjendatud. Samuti on alusetu kassaatorite väide, et kohtueelsel uurimisel ei ole kontrollitud M. L.-i poolt majanduspolitseile esitatud avaldusest tulenevat versiooni AS X. juhtkonna tegevuses ilmnevate majandusalaste kuritegude tunnuste ilmnemise kohta. Kriminaalasjas on koostatud AS X. juhtkonna vastu kriminaalasja algatamisest keeldumise määrus (2 kd tl 126-127). Kriminaalasja arutamisel ja läbivaatamisel ei kuulu AS X. juhtkonna tegevusega seonduvad asjaolud M. L.-i süüdistusasjas tõendamisesemesse. Sellest tulenevalt on alusetud ka kassaatorite taotlused korraldada kriminaalasjas kirja- ja raamatupidamisekspertiis. Taotledes raamatupidamisekspertiisi määramist, viidatakse kaitsja kassatsioonkaebuses Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. mai
4. a otsusele ja kinnitatakse sellele toetudes, et KrK § 1411 järgi algatatud kriminaalasja tehiolude igakülgseks, objektiivseks ja täielikuks selgitamiseks tuleb kriminaalasjas korraldada raamatupidamisekspertiis. Viide Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusele on ebatäpne. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. mai
6. a otsuses A. H. süüdistusasjas KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi käsitletakse ekspertiisi määramise korda kohtus ning selgitatakse raamatupidamisekspertiisi korraldamist kordusekspertiisina ja süüdistatava õigust sel puhul viibida KrMK § 157 lg 2 järgi uurija loal ekspertiisi tegemise juures. Kuna vastavalt KrMK § 58 lg-le 2 ei ole kriminaalasjas raamatupidamisekspertiisi määramine menetlejale kohustuslik, sõltub selleliigilise ekspertiisi korraldamine tõendamise vajadustest. Kaitsja kassatsioonkaebuses väidetakse, et kuna ringkonnakohtu otsusega muudeti esimese astme kohtu otsust osaliselt, ei olnud ringkonnakohtul vastavalt AKKS § 29 lg-le 5 õigust tugineda oma järelduste põhjendamisel esimese astme kohtu motiividele. Selline seisukoht on väär. AKKS § 29 lg-s 5 sätestatakse, et juhul, kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata, võib ta oma otsuses esimese astme kohtu põhjendusi mitte korrata. Sellest ei tulene, et siis, kui ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtuotsuse osaliselt, ei tohiks ringkonnakohus oma otsuses viidata esimese astme kohtu põhjendustele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et järgides kriminaalmenetluse otstarbekuse põhimõtet, on ringkonnakohtul õigus esimese astme kohtu otsuse osalisel muutmisel jätta kordamata oma järelduste põhjendamisel need esimese astme kohtu põhjendused, millega ta nõustub. Küll aga peab ringkonnakohus motiveerima esimese astme kohtu otsuses tehtud muutused. Sel puhul ei ole alust väita, et ringkonnakohtu otsus on jäetud KrK § 39 lg 3 p 7 nõudeid eirates motiveerimata. Kuna Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium luges tõendatuks M. L.i süü KrK § 1411 lg 3 p 1 ja § 166 lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises, oli tal õigus jätta kordamata maakohtu otsuses esitatud motiivid süü tõendatuse kohta. Süüdimõistetu M. L.-i kassatsioonkaebuses esitatud tunnistaja ülekuulamise taotlus ei ole põhjendatud. Vastavalt AKKS § 17 lg-tele 4 ja 5 otsustab tunnistajate väljakutsumise ja nende kordusülekuulamise kohtus tõendamisvajadustest lähtudes ringkonnakohus. Kassaatorite muudes taotlustes korratakse apellatsioonkaebustes esitatud väiteid, mis on ümber lükatud ja millele on vastatud esimese ja teise astme kohtulahendites. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. novembri
8. a otsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu
9. septembri
10. a otsus M. L.-

§ 186lg 1 järgi süüksarvatud kuriteo kvalifikatsiooni osas ja see tegu kvalifitseeriti ümber Kr

K § 166 lg 1 järgi. KrK § 166 lg-s 1 sätestatud kuritegu on võrreldes § 186 lg-s 1 sätestatud kuriteoga oma sanktsiooni poolest raskem. Kuna prokuröri apellatsioonprotestis kuriteo ümberkvalifitseerimist ei taotletud, ei olnud ringkonnakohtul vastavalt AKKS § 32 lg 3 p-le 1 õigust selles osas tunnistada kohtualune M. L. süüdi raskemas kuriteos, kui seda tegi esimese astme kohus. Seetõttu tuleb Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus M. L.-

§ 186lg 1 järgi süüksarvatud teo ümberkvalifitseerimise osas Kr

K § 166 lg 1 järgi tühistda ja mõista ta § 186 lg 1 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Riigikohtu kriminaalkolleegium nendib kooskõlas oma

1. mai
2. a otsusega A.V. süüdistusasjas KrK § 161 järgi, et süüdistuse mahu vähenemise tõttu kuulub vähendamisele ka M. L.-le mõistetud karistus. M. L.-i tuleb karistada KrK § 166 lg 1 järgi vabadusekaotusega 6 kuud koos 3 aastaks õiguse äravõtmisega töötada ametikohal, millega kaasneb rahaliste vahendite käsutamine ning materiaalne vastutus. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tühistas maakohtu otsuse M. L.-i süüdimõistmises KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi karistuse mõistmise osas ja mõistis talle karistuseks 5 aastat vabadusekaotust. Kaitsja kassatsoonkaebuses väidetakse põhjendatult, et ringkonnakohus on jätnud oma otsuses karistuse karmistamise motiveerimata. Ringkonnakohus nendib selles osas ainuüksi, et kriminaalasjas ei ole ühtegi karistust kergendavat ega raskendavat asjaolu, mistõttu ei ole alust määrata karistust minimaalmääras. Nentinud vastutust raskendavate asjaolude puudumist, viitas ringkonnakohus karistuse mõistmisel sellele, et tuleb arvestada riisutud summa suurust ja riisumise toimepanemise korduvust, kuigi nii korduvus kui ka riisumine suures ulatuses on selle kuriteo koosseisutunnused. Neid ei ole õige käsitada vastutust raskendavate koosseisuvälisete tunnustena, mille esinemist on kohus ise eitanud. Kuna M. L.-le mõistetud karistuse raskendamine on ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses jäetud motiveerimata, on selles osas tegemist AKKS § 39 lg 3 p-s 7 sätestatud kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega. Seetõttu peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks tühistada M. L.-

§ 1411

lg 3 p 1 järgi karistuse raskendamisel mõistetud karistus, samuti kuritegude kogumi eest mõistetud lõplik karistus. Juhindudes KrMK § 5 lg 1 p-st 2, AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-dest 2 ja 3 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. novembri
3. a otsus M. L. süüdimõistmises KrK § 1411 lg 3 p 1 ja § 166 lg 1 järgi osaliselt.
4. Tühistada M. L.-

§ 186lg 1 järgi süüksarvatud teo ümberkvalifitseerimine Kr

K § 166 lg 1 järgi ja mõista ta selles teos õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. 3. Tühistada M. L.-

§ 1411lg 3 p 1 järgi mõistetud karistus ja lõplik karistus kuritegude kogumi eest.

Mõista M. L.-

§ 1411lg 3 p 1 järgi 3 aastat vabadusekaotust. 4. Lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõista Kr

K § 40 lg 1 alusel M. L.-le 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas koos 3 (kolmeks) aastaks õiguse äravõtmisega töötada ametikohal, millega kaasneb rahaliste vahendite käsutamine ning materiaalne vastutus.

1. Lõplikust karistusest maha arvata eelvangistusaeg 1 kuu ja 28 päeva ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 4 kuud ja 2 päeva. Karistuse kandmise alguse ajaks lugeda
2. september
3. a.
4. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
5. Kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt. Kohtuotsus jõustub
6. veebruaril
7. a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Herbert Lindmäe Liikmed: Lea Kalm, Peeter Vaher