3-1-1-21-97

3-1-1-21-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. veebruaril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja L. T. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa kannatanu A. M. ja Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. L. T. anti kohtu alla süüdistatuna selles, et ta, olles
3. veebruaril
4. a külas perekond M.-l K. S. tn X, kasutas ära asjaolu, et teiste perekonnaliikmete kodust lahkumise järel jäi ainukesena kodus olnud K. L. alkoholijoobe tõttu magama, varastas eramu teisel korrusel paiknevast kapist ukse lahtimurdmise teel mündikogu ja rahakassa väärtusega 30150 krooni, samal korrusel olevast pesukapist kuldmonogrammiga hõbeportsigari väärtusega 1000 krooni ja kullatud korpusega käekella Delphin väärtusega 700 krooni. Maja esimeselt korruselt varastas ta vaskbinokli väärtusega 1800 krooni ja tuletõrjuja rinnamärgi väärtusega 300 krooni. Kokku tekitas L. T. perekond M.-le, keda menetlusosalisena esindas A. M., kahju 33950 krooni ulatuses. Kohtueelsel uurimisel kvalifitseeriti L. T. käitumine KrK § 139 lg 2 p 3 järgi. Kohtla-Järve Linnakohtu
5. juuni
6. a otsusega mõisteti L. T. talle esitatud süüdistuses õigeks. Kohus leidis, et L. T. külaskäik perekond M. elukohta üheksa päeva enne varguse avastamist ei ole piisavaks aluseks L. T. süüdimõistmiseks salajases varguses. Prokuröri apellatsioonprotestiga vaidlustati see kohtulahend kohtu järelduste mittevastavuse tõttu faktilistele asjaoludele. Käsitledes sisukohaselt ka muid asjas kogutud ja apellatsioonikohtus kontrollitud tõendeid, asus Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium oma
7. oktoobri
8. a otsuses seisukohale, et ei ole tuvastatud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse kahelda kannatanute ütlustes. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on kõrvutanud kannatanute ütlusi muude tõendite kõrval ka kohtualuse vastuväidetega ja jõudnud järeldusele, et just kohtualuse vastuväited on paljasõnalised ning vastuolus tuvastatud tehioludega. Apellatsioonikohus tühistas tõendite analüüsile tuginedes Kohtla-Järve Linnakohtu
9. juuni
10. a otsuse L. T. õigeksmõistmises KrK § 139 lg 2 p 3 järgi, mõistis ta nimetatud alusel süüdi ja karistas vabadusekaotusega kuueks kuuks poolkinnises vanglas. Süüdimõistetult mõisteti kannatanu kasuks välja 33950 krooni. Esitatud kassatsioonkaebuses kordab L. T. hoiakuid, mida aktsepteeris oma õigeksmõistvas kohtuotsuses Kohtla-Järve Linnakohus ja taotleb Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse tühistamist ning enda õigeksmõistmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri ja kannatanu arvamused, mille kohaselt kassatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele ja ringkonnakohtu otsus tuleb jätta muutmata, l e i d i s: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
11. oktoobri
12. a otsus on põhjendatud ja seaduslik. Kohtuotsuses tehtud järeldused vastavad faktilistele asjaoludele ning kohus on õigesti kohaldanud kriminaalseadust. Samuti ei tuvastatud kriminaalasja läbivaatamisel kriminaalmenetluse seaduse ebaõiget kohaldamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab oluliseks täiendavalt lisada, et kannatanute viivitamine
13. veebruarist
14. märtsini kuriteofaktist ja kahtlustatavast politseiasutusse teatamisega kinnitab nende heasoovlikkust neile teatavaks saanud süüdlase suhtes ja lootust varastatu lubaduse kohaselt tagasi saada, mitte aga seda, et kannatanud võisid seda aega kasutada valetunnistuse andmiseks kokkuleppe kujundamiseks, nagu on oletanud oma otsuses linnakohus. Tuvastatud tehiolude ja asjaosaliste tutvussuhete puhul ei saa kannatanute poolt kuriteost teatamisega viivitamist lugeda kuriteokoosseisu välistavaks asjaoluks. Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
15. Jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
16. oktoobri
17. a otsus L. T. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 3 järgi muutmata.
18. Süüdimõistetu L. T. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
19. veebruaril
20. a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Lea Kalm Liikmed: Jüri Ilvest, Jüri Rätsep