3-1-1-22-97

3-1-1-22-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 18.veebruaril 1997.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja R. K. süüdistuses KrK § 85 lg 2 järgi. Menetlusosalistena võtsid kriminaalasja läbivaatamisest osa R. K.kaitsja vandeadvokaat Sirje Must ja Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. R. K. tunnistati Tartu Linnakohtu

1. oktoobri 1996.a otsusega süüdi KrK § 85 lg 2 järgi ning teda karistati KrK § 39 kohaldamisega vabadusekaotusega kolm aastat kinnises vanglas. R. K.tunnistati süüdi selles, et ta
2. ja
3. detsembril 1994.a lasi kuues erinevas kaupluses ja müügikioskis käibele kuus viiesajakroonist võltsitud rahatähte. Apellatsioonprotestis taotles prokurör R. K.-le karistuse mõistmist KrK § 85 lg 2 sanktsiooni piires, pidades KrK § 39 kohaldamist ebaõigeks. Kohtualuse kaitsja apellatsioonkaebuses taotleti toimepandud kuriteo ümberkvalifitseerimist KrK § 85 lg 1 järgi ning kergema karistuse mõistmist. Kaebust põhjendati asjaoluga, et R. K. poolt 17.detsembril 1994.a Tartus AS E. kaupluses Mini-Räni võltsitud viiesajakroonise käibelelaskmine ei ole tõendatud ning tema poolt toimepandut tuleb käsitada ühe, jätkuva kuriteona. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
4. detsembri 1996.a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu kaitsja advokaat Raul Ainla, kes kordab apellatsioonkaebuses toodud motiive ning taotleb R. K. õigeksmõistmist 17.detsembril 1994.a toimepandud kuriteoepisoodis, tema käitumise kvalifitseerimist KrK § 85 lg 1 järgi ja kergema karistuse mõistmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära R. K. kaitsja, kes taotles kassatsioonkaebuse rahuldamist ning Riigiprokuratuuri prokuröri, kes taotles kaebuse rahuldamata jätmist, leidis: Kriminaalkoodeks näeb muude tunnuste kõrval vastutust raskendava koosseisulise asjaoluna ette esiteks, kuriteo toimepanemise isiku poolt, kes on varem toime pannud sama või mõnda teist liiki loetletud kuriteo ning teiseks, kuriteo toimepanemise süstemaatiliselt. Esimesel juhul muutub kuriteo lihtkoosseis kvalifitseeritud koosseisuks üksnes kvantitatiivse tunnuse alusel - ainumääravaks on kuritegude korduv, vähemalt teistkordne toimepanemine. Seega, kui on toime pandud jätkuv kuritegu, on kvalifitseeritud kuriteokoosseis selle tunnuse järgi välistatud. Teisel juhul seob seadusandja kvalifitseeritud kuriteokoosseisu tekkimise kuriteo süstemaatilise toimepanemisega. Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutab siinkohal, et kuriteo süstemaatiline toimepanemine ei iseloomusta KrK eriosa samas paragrahvis ettenähtud kuriteo toimepanemise kordi, vaid osutab samaliigilise kuriteo jätkuvale toimepanemisele. Süstemaatilisuse kui vastutust raskendava koosseisulise asjaolu kehtestamisega on seadusandja osutanud sellele, et mõnda liiki kuriteo jätkuva, kuid samas süstemaatilise iseloomuga toimepanek on sedavõrd ohtlikum, et seda tuleb käsitleda KrK eriosa vastava paragrahvi erinevas lõikes, kehtestades sellise tegevuse eest rangema karistuse. Kuriteo süstemaatiline toimepanek on rangelt järjekindel, pidevalt korduv tegevus. See osutab mingit liiki kuriteo jätkuvale toimepanemisele, püstitatud kuritegeliku eesmärgi etapiviisilisele realiseerimisele, kusjuures neid etappe seovad teatavad ühised sisemised tunnused. Käesolevas kriminaalasjas on vastuvaidlematult tõendatud, et R. K. käitumisele on eelöeldu omane. Ta realiseeris oma kuritegeliku kavatsuse etapiviisiliselt ja süsteemselt, valides valeraha käibelelaskmiseks erinevaid väiksemaid müügikioskeid ning teostades igaühes neist ühe väikesemahulise ostutehingu, tasudes võltsitud viiesajakroonise kupüüriga. Seetõttu on kohtud tema käitumise õigesti kvalifitseerinud KrK § 185 lg 2 järgi. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
5. detsembri 1996.a otsus R. K. suhtes jätta muutmata, kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
6. veebruaril 1997.a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Lea Kalm Liikmed: Jüri Ilvest, Jüri Rätsep