3-1-1-23-97

3-1-1-23-97 KOHTUMÄÄRUS Tartus

1. veebruaril 1997.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil läbi erikaebuse kriminaalasjas P. K. süüdistuses KrK § 1611 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Harju Maakohtu
2. septembri
3. a otsusega tunnistati P. K. süüdi KrK § 1611 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks ja kuueks kuuks tingimisi KrK § 47 sätete kohaldamisega kahe aastase katseajaga ühes õiguse äravõtmisega töötada politseiorganites kahe aasta jooksul. Kannatanu J. L. tsiviilhagi jäeti rahuldamata. Nimetatud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonkaebustes taotlesid süüdimõistetu ja tema kaitsja vandeadvokaat Leo Urge kohtuotsuse tühistamist ja P. K. õigeksmõistmist, kannatanu aga süüdimõistetule rangema karistuse mõistmist ja esitatud tsiviilhagi rahuldamist. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
4. novembri
5. a otsusega tühistati Harju Maakohtu
6. septembri
7. a otsus ja P. K. mõisteti süüdistuses KrK § 1611 järgi õigeks.
8. jaanuaril
9. a esitas kannatanu J. L. kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
10. novembri
11. a otsuse peale. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik Julia Katkovskaja
12. jaanuari
13. a määrusega vaadati J. L. kassatsioonkaebus läbi ning jäeti kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistamata. Määruse kohaselt oli kannatanul kassatsioonkaebuse esitamiseks aega kuni
14. detsembrini
15. a, kuid kannatanu selle aja jooksul ei tundnud kordagi huvi oma apellatsioonkaebuse läbivaatamise tulemuse suhtes. Kohtuotsuse ärakirja kannatanule saatmise kohustust ringkonnakohtul ei ole. Peale kassatsioonitähtaja möödumist väljastati kannatanule kohtuotsuse ärakiri
16. detsembril
17. a, s.o koheselt tema nõudmisel.
18. jaanuaril 1997.a ringkonnakohtusse saabunud kassatsioonkaebuses kannatanu mingeid põhjendusi selle kohta, miks ta ei esitanud kassatsioonkaebust tähtaegselt, esitanud ei ole. Riigikohtule esitatud erikaebuses taotleb kannatanu Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik J. Katkovskaja
19. jaanuari
20. a määruse tühistamist ja kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kannatanu leiab, et kohus oleks pidanud oma otsusest teavitama kõiki menetlusosalisi ning kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg algab päevast, mil kohus tegi talle teatavaks otsuse sisu. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seisukoha jätta määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata, l e i d i s: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik J. Katkovskaja
21. jaanuari
22. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele. AKKS § 34 kohaselt antakse menetlusosalistele kohtuotsuse ärakiri või koopia ainult nende soovil. Kohtul on kohustus omal initsiatiivil kohtuotsuse ärakirja saatmiseks ainult vahi all viibivatele kohtualustele. Kannatanu J. L. oli teadlik kohtuistungi toimumisest Tallinna Ringkonnakohtus
23. novembril
24. a ja miski ei takistanud tal avaldada soovi saada kohtuotsuse ärakiri. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kohtuniku määruses toodud põhjendustega, et puudub alus kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja § 72 lg-st 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium m ä ä r a s:
25. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik Julia Katkovskaja määrus
26. jaanuarist
27. a jätta muutmata.
28. Kannatanu J. L. erikaebus jätta rahuldamata. Määrus jõustub
29. veebruaril
30. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher