3-1-1-30-97

3-1-1-30-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. aprillil
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep, vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja V. H. süüdistuses KrK § 1481 lg 7 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa süüdimõistetu V. H. ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Järva Maakohtu
3. oktoobri
4. a otsusega tunnistati V. H. süüdi KrK § 1481 lg 7 järgi ja karistati kolmeaastase vabadusekaotusega poolkinnises vanglas. Lisakaristusena võeti talt ära kolmeks aastaks tegutsemise õigus ettevõtluses. V. H. tunnistati süüdi selles, et tema AS S. esimehena ja isikuna, kelle suhtes samasuguste rikkumiste eest oli kohaldatud halduskaristusi, hoidus jätkuvalt ja tahtlikult kõrvale isikliku kasu saamise eesmärgil riiklike maksude tasumisest suures ulatuses -
5. november
6. a seisuga 357 804 krooni. Järva Maakohtu otsuse peale esitas V. H. apellatsioonkaebuse, milles ta taotles otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. jaanuari
8. a otsusega tühistati maakohtu otsus ja kriminaalasi saadeti uueks arutamiseks kohtuotsuses motiivide puudumise tõttu Järva Maakohtu teisele kohtukoosseisule. Ringkonnakohus leidis, et V. H.-d on võimalik KrK § 148 1 järgi kriminaalvastutusele võtta vaid alates
9. jaanuarist 1995.a maksmata jäetud maksude ja muude KrK § 148 1 lg-tes 1, 2, 3, 4, 5 ettenähtud tegude eest ja sellest tulenevalt on vaja kindlaks teha alates sellest ajast maksmata maksude suurus, milleks tuleb kasutada spetsialisti abi. Samuti leiti, et V. H.-d ei ole maksukorralduse seaduse alusel karistatud kui füüsilist isikut. Ringkonnakohus märkis, et süüdistus KrK § 148 1 järgi peab olema konkreetne. Osundatud paragrahvi puhul on võimalik lõigete konkurents ja seetõttu tuleb vastavalt KrMK § 121 lg 3 sätetele konkreetselt ära näidata milline tegevus millise lõike järgi kvalifitseeritakse. Ei piisa lihtsalt tegude loetelust, vaid tuleb ära näidata iga teo toimepanemise aeg ja milles see tegu seisnes, samuti kui suures ulatuses varjas V. H. tulusid, suurendas kulusid, ei pidanud kinni töötajate palgast tulumaksu ega kandnud tulumaksu riigi eelarvesse. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonprotesti Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja uueks arutamisele saatmist ringkonnakohtu teisele koosseisule. Kassaator leiab, et kuna AS S. ainuomanik on V. H., kes on ise ka juhatuse esimees, siis langevad füüsiline ja juriidiline isik sisuliselt kokku. Seega on põhjendatud samastada juriidilise isiku AS S. halduskorras karistamine V. H.-i halduskorras karistamisega. Protestis tõdetakse, et ringkonnakohus on tõlgendanud ebaõigesti seadust ja eestkätt KrK § 148 1 lg 7 dispositsiooni. Isiku kriminaalvastutusele võtmiseks KrK § 148 1 lg 7 järgi ei ole nõutav tema karistamine halduskorras samasuguse tegevuse eest. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud V. H. ning prokuröri arvamused, mille kohaselt mõlemad taotlevad kriminaalasja tagastamist ringkonnakohtule uueks arutamiseks, l e i d i s: Järva Maakohtu otsusega on tuvastatud, et V. H. AS S. esimehena on jätnud tahtlikult tasumata riiklikud maksud - alates
10. jaanuarist
11. a 169 081 kr käibemaksu,
12. maist
13. a 76 900 kr ettevõtte tulumaksu,
14. maist
15. a 51 161 kr üksikisiku tulumaksu ja
16. jaanuarist
17. a 60 662 kr sotsiaalmaksu. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et KrK §-s 148 1 kehtib praegu
18. mai
19. a ja
20. detsembri
21. a seaduste sõnastuses. V. H.-le esitati süüdistus ja ta tunnistati süüdi maksude maksmisest kõrvalehoidumise eest seisuga
22. november
23. a. Maksude tasumata jätmine oli tahtlik ja jätkuv ning seega on kuritegu toime pandud ajal, mil juba kehtis KrK § 148 1 praegune redaktsioon ning kõigi kuriteoepisoodide suhtes tuleb kohaldada praegust kriminaalseadust. Kriminaalvastutus järgneb kahel alternatiivsel juhul - 1) isik on teo toime pannud tahtlikult või 2) ta oli samasuguse teo eest varem halduskorras karistatud. Seega ei pea isiku kriminaalvastutusele võtmiseks tingimata esinema mõlemad juhud korraga, piisab ühest eelnimetatud alusest. Paragrahvis 148 1 lg 7 ei sisaldu iseseisev delikt, vaid sama paragrahvi lõigetes 1-5 tähendatud koosseisude kvalifitseeriv asjaolu. Seega on isikut võimalik kriminaalkorras karistada § 148 1 lg 7 alusel ainult siis, kui tema teos on mõni KrK § 148 1 lõigetes 1-5 toodud koosseis. Kooseisude loetelu on ammendav ja erinevad kooseisud on piiritletud "või"-ga. Üheks võimalikuks kuriteo koosseisuks võib olla 1) maksude mittetähtaegne tasumine, kui see toimus tahtlikult või 2) kui selle tegevuse eest on varem kohaldatud halduskaristust. Riigikohus ei nõustu prokuröri seisukohaga, et juriidilise isiku halduskorras karistamist saab võrdsustada füüsilise isiku karistamisega. Juriidiline isik on spetsiifiline õigussubjekt, mille kriminaalvastutust meil kehtiv kriminaalõigus veel ette ei näe. Järva Maakohus on tõendeid hinnates tuvastanud, et V. H. tahtlikult ei tasunud makse õigeaegselt või jättis need tahtlikult tasumata suures ulatuses ja seda ka otsuses motiveerinud. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumil olid volitused teha vajadusel uus otsus, kriminaalasja saatmine uueks arutamiseks esimese astme kohtule oli aga alusetu. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p- st 2, § 64 p- dest 2, 3 ning § 65 lg- st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
24. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
25. jaanuari
26. a otsus V. H. süüdistusasjas.
27. Saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtu teisele kohtukoosseisule.
28. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada osaliselt. Otsus jõustub
29. aprillil
30. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep