Obsah (7)

§ 101§ 180§ 144§ 172§ 40§ 181§ 47

3-1-1-31-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 15. aprillil 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg vaatas avaliku

§ 101p-de 2, 5, 7; § 144; § 172 lg 1 järgi ning D.

K. süüdistuses

§ 180; § 181 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu I. T"irkovi kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski, süüdimõistetu D. K. kaitsja vandeadvokaat Artur Umu"ardjants ja Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Ida-Viru Maakohtu 25. märtsi 1996. a otsusega tunnistati I. T"irkov süüdi: 1)

§ 101p-de 2, 5, 7 järgi selles, et ta ööl vastu 3.

augustit 1995. a Ida-Viru maakonnas X vallas, X baaris koos teise - kriminaalmenetluse käigus seni tuvastamata isikuga tappis huligaansel ajendil ning eriti julmal viisil politseitöötaja V. J.-i ja tema kaaslase H. L.-i; 2)

§ 144järgi selles, et ta ööl vastu 3.

augustit 1995. a Ida-Viru maakonnas X vallas põletasid ära kannatanu V. J. isale kuulunud sõiduauto "Volkswagen" koos autosse paigutatud tapetute - V. J. ja H. L.-ga, tekitades auto omanikule 40 000 kr ulatuses materiaalset kahju; 3)

§ 172lg 1 järgi selles, et ööl vastu 3.

augustit 1995. a Ida-Viru maakonnas X vallas, X baaris koos teise - kriminaalmenetluse käigus seni tuvastamata isikuga - ähvardas kasutada ja ka kasutas õigusemõistmise takistamise eesmärgil tunnistajate suhtes füüsilist vägivalda.

§ 101p-de 2, 5, 7 järgi karistati I.

T"irkovi vabadusekaotusega viieteistkümneks aastaks,

§ 144

järgi vabadusekaotusega kolmeks aastaks ning

§ 172

lg 1 järgi vabadusekaotusega kaheks aastaks.

§ 40lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuiks raskemaga, mõisteti I.

T"irkovile kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks vabadusekaotus viieteistkümneks aastaks. Ida-Viru Maakohtu 25. märtsi 1996. a otsusega tunnistati D. K. süüdi

§ 180järgi I.

T"irkovi poolt toimepandud ja

§ 101

p-de 2, 5, 7 ja

§ 144

järgi kvalifitseeritud kuritegude varjamise eest ning karistati vabadusekaotusega üheks aastaks ja kuueks kuuks. Sama kohtuotsusega tunnistati D. K. süüdi

§ 181järgi I.

T"irkovi poolt toimepandud ja

§ 101

p-de 2, 5, 7 ja

§ 144

järgi kvalifitseeritud kuritegudest mitteteatamise eest ning karistati vabadusekaotusega üheks aastaks.

§ 40lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõisteti I.

T"irkovile kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks vabadusekaotus üheks aastaks ja kuueks kuuks.

§ 47lg 1 alusel vabastati D.

K. kaheaastase katseajaga tingimuslikult karistuse kandmisest ning

§ 47lg 3 alusel kohustati teda üks kord kuus registreerima end politseiasutuses.

Süüdistuses

§ 172lg 1 ja § 175 lg 1 järgi mõisteti D.

K. õigeks. Viru Ringkonnakohtu

1. oktoobri
2. a otsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu
3. märtsi
4. a otsus I. T"irkovile ja D. K.-le mõistetud karistuse osas. I. T"irkovile mõisteti

§ 101

p-de 2, 5, 7 järgi, samuti lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest erakordne karistus - surmanuhtlus. D. K.-le mõisteti

§ 180

järgi vabadusekaotus üheks aastaks,

§ 181

järgi vabadusekaotus kuueks kuuks ning lõplikuks karistuseks

§ 40lg 1 alusel üks aasta vabadusekaotust poolkinnises vanglas.

Muus osas jäeti Ida-Viru Maakohtu

1. märtsi
2. a otsus muutmata. Viru Ringkonnakohtu
3. oktoobri
4. a otsuse peale on esitanud kassatsioonkaebused süüdimõistetu I. T"irkov ja tema kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski ning süüdimõistetu D. K. I. T"irkov vaidlustab kassatsioonkaebuses talle inkrimineeritud tegude toimepanemist, väidab, et Ida-Viru Maakohtu poolt tema süüditunnistamisel eelistati anonüümsete tunnistajate ütlusi ja jäeti tähelepanuta muud tõendid ning seega rikuti KrMK §-s 19 sätestatut. I. T"irkov taotleb nii maa- kui ringkonnakohtu otsuste tühistamist ja kriminaalasja saatmist kas täiendavaks kohtueelseks uurimiseks või uueks kohtulikuks arutamiseks esimese astme kohtus. I. T"irkovi kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski kassatsioonkaebuses märgitakse, et I. T"irkov ei tunnistanud end kohtueelses menetluses üldse süüdi. Kohtus aga tunnistas ta end süüdi vaid selles, et püüdis kaklejaid lahutada. Kaitsja rõhutab, et I. T"irkov ja kannatanu alustasid vabatahtlikult käesurumisvõistlust, mis hiljem kasvas üle kakluseks. Kaklust ei saa kaitsja arvates lugeda peksmiseks seetõttu, et kakluse pooled olid füüsiliselt sama tugevad ja neil olid võrdsed "ansid. Kuna konflikt tekkis võistluse ja seega isiklike suhete pinnalt, siis ei saa kaitsja arvates väita, et I. T"irkov oleks toiminud huligaansel ajandil ning on välistatud I. T"irkovi tegevuse kvalifitseerimine

§ 101

p 2 järgi.

§ 101p 5 järgi ei saa kaitsja arvates I.

T"irkovi tegevust kvalifitseerida seetõttu, et ta oli füüsilises kontaktis vaid ühe kannatanuga ning ei ole tõendatud, et I. T"irkov oleks kas soovinud kahe inimese surma põhjustamist või vähemalt möönnud seda. I. T"irkovi kaitsja väidab ka seda, et on tõendamata tema kaitsealuse poolt

§-s 144 ja §-172 ettenähtud kuriteo toimepanemine. Kokkuvõtvalt taotleb vandeadvokaat A. Jaroslavski Viru Ringkonnakohtu 28. oktoobri 1996. a otsuse tühistamist I. T"irkovi süüditunnistamises

§ 101

p-de 2, 5, 7; § 144; § 172 lg 1 järgi ning tema süüditunnistamist kergemas kuriteos. Süüdimõistetu D. K. kassatsioonkaebuses ei vaidlustata talle inkrimeeritud teo kriminaalõiguslikku kvalifikatsiooni, küll aga talle ringkonnakohtu poolt mõistetud karistust. Nimelt taotleb D. K., et teda ei karistataks vabadusekaotusliku karistusega. Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas vandeadvokaat A. Jaroslavski enda ja oma kaitsealuse kassatsioonkaebuses esitatud taotlusi, vandeadvokaat A. Umu"ardjants aga enda kaitsealuse kassatsioonkaebuses esitatud taotlusi. Prokuröri seletuses taotleti ringkonnakohtu otsuse muutmata jätmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leidis: Vandeadvokaat A. Jaroslavki kassatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Nimelt ei vasta ei Ida-Viru Maakohtu ega Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi poolt tuvastatud faktilistele asjaoludele, et I. T"irkovi käitumine saaks olla kvalifitseeritav

§ 101p-de 5 ja 7 järgi.

Ida- Viru Maakohus on oma otsuses (kriminaaltoimiku 3. kd, tl 178) märkinud, et kohus eeldab I. T"irkovi seotust vaid ühe kannatanuga. Vastuolus sellise seisukohaga on maakohus pidanud siiski võimalikuks I. T"irkovi süüditunnistamist ka

§ 101p 5 järgi.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on vastuolu lahendamiseks oma otsusega (kriminaaltoimiku

1. kd, tl 313) jätnud maakohtu otsusest välja seisukoha I. T"irkovi seotusest vaid ühe kannatanuga. Sellise sammu põhjenduseks märgitakse ringkonnakohtu otsuses kõigepealt seda, et maakohtu käsitletav seisukoht on vastuolus kriminaalasjas kogutud tõenditega. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kõnealuses otsuses märgitakse, et kuna laipade tugeva põlemise tõttu ei olnud võimalik tuvastada kannatanute surma saabumise aega ja I. T"irkovi hilisem tegevus oli suunatud kannatanute põletamisele sõltumata sellest, kas põletatakse veel elavaid kannatanuid või laipasid, siis oli I. T"irkovi kogu tegevus suunatud kahe inimese tapmisele. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi ülalkirjeldatud seisukoht on põhimõttelises kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. mai
3. a otsuses P. L. ja M. R. süüdistusasjas väljendatud seisukohaga, et kriminaalmenetluses tõusetuvaid kõrvaldamata kahtlusi ei tule vältimatult tõlgendada kohtualuse kasuks siis, kui kahtluste kõrvaldamise on muutnud võimatuks kohtualune oma tegevusega sündmuskoha olustiku tahtliku muutmise ja kuriteojälgede tahtliku hävitamisega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on siiski seisukohal, et käsitletaval juhul ei ole tõusetuvate kahtluste kõrvaldamatus tingitud mitte üksnes süüdimõistetu I. T"irkovi ja kriminaalmenetluse käigus seni tuvastamata isiku tegevusest kuriteojälgede tahtlikul hävitamisel. Kahtluste kõrvaldamatus tuleneb antud juhul ka puudustest õiguskaitseorganite töös - st koos I. T"irkoviga kuriteo toimepannud isiku tuvastamata jätmisest. Sellises olukorras tuleb Ida- Viru Maakohtu poolt tuvastatu pinnalt tõusetuv kahtlustus, et kuna I. T"irkov oli seotud vaid ühe kannatanuga, võib ta mitte olla süüdi teise isiku tapmises, sest selle teise isiku võis tappa kriminaalmenetluse käigus seni tuvastamata isik, tõlgendada I. T"irkovi kasuks. Sellest tulenevalt ei saa I. T"irkovi tegevus olla kvalifitseeritav

§ 101p 5 järgi.

Ida-Viru Maakohtu ja Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht, et I. T"irkov ja kriminaalmenetluse käigus seni tuvastamata isik panid tapmised toime eriti piinaval või eriti julmal viisil ei ole kooskõlas senise kohtupraktikaga. Kahtlemata on iga tahtlik tapmine raske ja julm kuritegu, kuid kvalifitseerimaks isiku tegevust

§ 101

p 7 järgi peab kohus tuvastama, et tapmise viis on eriti piinav või eriti julm ja et ka tahtlus oli suunatud eriti piinaval või eriti julmal viisil tapmisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium aktsepteerib senises kohtupraktikas omaksvõetud arusaama, et ainuüksi löökide arv ja peksmise kestvus ei anna alust kvalifitseerida tegevust

§ 101p 7 järgi.

Eriti piinaval viisil tapmisena võiks olla käsitatav kannatanute põletamine, kuid käsitletava kriminaalasja puhul ei ole tuvastatud, et oleks põletatud elusaid kannatanuid. Kooskõlas eelöelduga ei ole põhjendatud I. T"irkovi tegevuse kvalifitseerimine

§ 101p 7 järgi.

Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu vandeadvokaat A. Jaroslavski poolt kassatsioonkaebuses väidetuga selles, et kuna konflikt kannatanutega tekkis isiklike suhete pinnalt, siis on välistatud I. T"irkovi tegevuse kvalifitseerimine

§ 101p 2 järgi.

Ida-Viru Maakohtu otsusega on tuvastatud, et I. T"irkov taotles isikliku suhte loomist vaid kuriteo toimepanemiseks ajendit otsides. Selline isikliku ajendi otsimine ei muuda aga olematuks I. T"irkovi edasist käitumist - avalikus kohas pikaajaliselt ja kõrvaliste isikute suhtes ilmselt lugupidamatult toimepandud surnukspeksmist. Vandeadvokaat A. Jaroslavski väidet, et on tõendamata tema kaitsealuse poolt

§-s 144 ja §-s172 ettenähtud kuriteo toimepanemine, on paljasõnaline ja selle kontrollimine ei kuulu kassatsioonikohtu pädevusse, sest kassaator ei ole oma väite kinnituseks osundanud mingile konkreetsele kriminaalseaduse ebaõigele kohaldamisele ega ka mitte kriminaalmenetluse seaduse olulisele rikkumisele. Arvestades

§ 101järgi I.

T"irkovi süüdistuse mahu olulist vähendamist peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks tühistada ka I. T"irkovile

§ 101järgi mõistetud erakorraline karistus, samuti lõplik karistus.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et süüdimõistetu D. K. kassatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele põhjusel, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi poolne D. K. karistamine on olnud seaduslik ja ringkonnakohus on karistuse liiki ja määra piisavalt põhjendanud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-dest 1 ja 3 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: 1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. oktoobri 1996. a otsus Igor T"irkovi süüditunnistamises

§ 101

p-de 5 ja 7 järgi, samuti talle

§ 101

p-de 2, 5 ja 7 järgi mõistetud karistuse ning

§ 40lg 1 järgi mõistetud lõpliku karistuse osas.

2. Mõista Igor T"irkovile

§ 101p 2 järgi karistuseks vabadusekaotus viieteistkümneks aastaks kinnises vanglas.

3. Mõista Igor T"irkovile

§ 40

lg 1 järgi kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks vabadusekaotus viieteistkümneks aastaks kinnises vanglas, lugedes kergemad karistused kaetuks raskema karistusega.

1. Muus osas jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. oktoobri
3. a otsus muutmata.
4. Süüdimõistetu Igor T"irkovi ja tema kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt, süüdimõistetu D. K. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Riigikohtu otsus jõustub
5. aprillil
6. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg