← Eesti

3-1-1-33-97

Obsah (6)§ 143§ 1411§ 207§ 40§ 41§ 50

3-1-1-33-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 1. aprillil 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuist

§ 143lg 2 p-de 11 ja 2, § 1411 lg 3 p 1 ning § 207 lg 1 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa Vello Küti kaitsja vandeadvokaat Aleksander Glikman ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tartu Linnakohtu 27. mai 1996. a otsusega mõisteti Vello Kütt

§ 143

lg 2 p-de 11 ja 2 järgi õigeks,

§ 1411

lg 3 p 8 järgi karistati teda 3-aastase vabadusekaotusega ja

§ 207

lg 1 järgi 2 aasta 6 kuulise vabadusekaotusega.

§ 40alusel liideti karistused osaliselt ja kuritegude kogumi eest mõisteti V.

Kütile karistuseks 4 aastat vabadusekaotust.

§ 41alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt ENSV Ülemkohtu 2.

veebruari

  1. a otsusega mõistetud ja kandmata karistus 2 aastat 7 kuud ja 11 päeva vabadusekaotust ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. V. Kütile oli esitatud süüdistus selles, et tema, olles AS A. juhatuse esimees ning E. K. Fondi nõukogu liige, kasutas seda pettuse teel ära võõra vara, varalise õiguse jamuu varalise kasu saamiseks alljärgnevalt: -
  2. a juunis tegi ta AS P. juhatuse esimehele K. P.-le ettepaneku tellida AS P. nimel Leedu firmalt E. partii vedelkütust, lubades ise AS A. nimel kütuse eest E.-le tasuda ning tasuda ka kauba transpordikulud, aktsiisi- ja käibemaksud, millekohase lepingu sõlmis K. P.-ga
  3. augustil
  4. a.
  5. a augustis saabuski K.-sse 2 735 753 kg diiselkütust 432 130 USD väärtuses, kuid V. Kütt põikles kõrvale selle eest tasumisest, jagades tegudeta lubadusi. -
  6. augustil
  7. a sõlmis V. Kütt firma E.-ga laenulepingu, milles kinnitas, et AS A. on saanud nimetatud aktsiaseltsilt laenu 600 000 USD, mille kohustus tasuma hiljemalt
  8. novembriks
  9. a, mida aga ei teinud. Kütuse realiseeris AS P. Ä. AS A. kütusena.
  10. a oktoobris üritas V. Kütt pettuse teel saada K. P.-lt allkirja AS A. kassa väljamineku orderile nr. 852
  13. a, millest nähtub, nagu oleks AS P.-le AS A. kassast välja makstud sularaha 5 553 087 krooni, kuid K. P. keeldus seda allkirja andmast.Kassa väljamineku orderi eelnimetatud rahasumma kättesaamise kohta esitas V. Kütt koos raha kättesaamist tõendava loetamatu allkirjaga AS A. raamatupidamisele ning omastas selle raha, mis tegelikult kuulus kütust tarninud Ekorale. Kuna nimetatud kütusepartii eest jäid riigimaksud maksmata ja vastavalt vormistatud dokumentidele oli kütuse maaletoojaks AS P., tegi Riigi Tolliameti maksuosakond ettekirjutuse AS-le P. 2 525 371 krooni tasumiseks, mis jäi riigile laekumata. -
  14. a septembris - oktoobris organiseeris V. Kütt kahe diiselkütuse eeloni Eestisse toomise E. K. Fondi nimel. Ta sõlmis K. Fondi direktori A. P.-ga koostöölepingu, milles lubas K. Fondile maksta peale iga kütusepartii läbimüüki 150 000 krooni, millest aga kinni ei pidanud. Kütusetarneteks võtsid A. R.-i volitusel AS-st Rahvapank laenu V. Kütt ja J. S. Viies tolli- ja maksuameti töötajad eksitusse alul väidetega, et K. Fondi kütusetarned on maksuvabad ning hiljem garantiikirjade ja lubadustega maksud tasuda, lõi V. Kütt tahtlikult olukorra, kus diiselkütus jäigi deklareerimata ja selle eest jäi eelarvesse üle kandmata käibemaks 1 891 288 krooni ning intressid 144 139 krooni. Riigi Tolliameti maksuosakond tegi seoses eeltooduga ettekirjutuse maksude tasumiseks K. Fondile 2 361 670 krooni suuruses summas, mis jäi riigile laekumata. -
  15. oktoobril
  16. a võttis V. Kütt AS P. Ä. kassast kassa väljamineku orderi nr. 181b alusel välja 152 761 krooni K. Fondile kuulunud sularaha, mille omastas; -
  17. oktoobril
  18. a võttis V. Kütt Aktsiapangast Rahvapank sularaha kassa väljamineku orderi nr. 3 alusel välja 30 000 USD ehk 404 640 krooni K. Fondi raha, mille omastas; - ajavahemikul
  19. a kevadest kuni
  20. a kevadeni kasutas AS A. V. Küti organiseerimisel ilma ametliku loata tasuta Tallinnas L. tn. x ja Tartumaal K.-s asuvaid endisi vene sõjaväe kütusebaase. Kasutades oma tutvusi Kaitseministeeriumis, Kaitsejõudude Peastaabis ja Kaitseliidu Peastaabis, jagades AS A. nimel sponsorabi ja lubadusi ning pettis Kaitsejõudude Peastaabi tagala osakonna ülemalt V. I.-lt välja allkirjad tühjadele blankettidele, koostas ta õiendi nr. 4-a-5/ 122
  23. a ja üleandmise-vastuvõtmise akti nr. 4a-5/136
  26. a, mille väljastamiseks A. I.-l puudus õigus ja millest nähtus, nagu oleks L. tn. x kütusebaas antud EV Kaitsejõudude bilansist AS A. bilanssi ning pantis seejärel
  29. a selle kütusebaasi AS T. poolt võetud 1 800 000 kroonise laenu katteks AS E. S. Tartu filiaalile Tartu S.; -
  30. märtsil
  31. a sõlmis V. Kütt AS A. nimel E. Hoiupangaga laenulepingu 300 000 USD ehk 4 566 667 krooni saamiseks helikopterite ostuks ning pantis laenu katteks talle mitte kuuluva helikopteri Mi-17, mille alusel talle maksti samal päeval M. Hoiupangast välja sularaha 200 000 USD ning kanti AS Gulbenes Degviela arveldusarvele Svenska Handelsbankenis, ülejäänud 100 000 USD sel viisil laenuna saadud raha V. Kütt omastas. Seega pani V. Kütt isikuna, kes on varem toime pannud

§-s 143 ettenähtud kuriteo, toime võõra vara, varalise õiguse ja muu varalise kasu saamise pettuse teel, millega põhjustas suure varalise kahju, s.o.

§ 143lg 3 p-de 11 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Töötades AS A. juhatuse esimehena riisus V. Kütt talle usaldatud ja tema korralduses olevat AS A. vara omastamise, raiskamise ja ametiseisundi kuritarvitamise teel järgmiselt: - ajavahemikul

  1. aprillist -
  2. augustini
  3. a omastas ta AS PM Ärikeskus kassast talle väljamakstud AS-le A. üleandmiseks mõeldud sularaha 1 088
  4. 20 krooni. -
  5. septembril
  6. a ja
  7. oktoobril
  8. a omastas ta AS Eesti Sotsiaalpank Tartu filiaalist Tartu Sotsiaalpank talle välja makstud AS-le A. üleandmiseks mõeldud sularaha kummalgi korral 50 000 krooni, kokku 100 000 krooni. -
  9. augustil
  10. a kanti V. Küti korraldusel Aktsiaseltsist Rahvapank Hansapanga kaudu AS A. arvelt firmale Allegheni International Development Inc. üle 2
  11. 01 USD ehk 36 879 krooni;
  12. novembril
  13. a kanti samal viisil samale firmale AS A. arvelt üle veel 10 000 USDehk 137 000 krooni;
  14. novembril
  15. a kanti samast pangast samal viisil AS A. arvelt Austria firmale Frankonia Jagd. 1000 TT püstoli eest üle 80 000 USD ehk 1 095 550 krooni. Kõigi nende rahasaadetiste eest saabunud kaupa ei ole AS-i A. raamatupidamises arvele võetud ning seega on V. Kütt riisunud nimetatud viisil AS-lt A. 92
  16. 01 USD ehk1 269
  17. 43 krooni. Seega pani V. Kütt isikuna, kes on varem toime pannud

§-s 1411 ettenähtu kuriteo, toime talle usaldatud ja tema korralduses oleva vara riisumise omastamise, raiskamise ja ametiseisundi kuritarvitamise teel suures ulatuses, s.o. kuriteo

§ 1411

lg 3 p 1 järgi.

§ 207lg 1 järgi oli V.

Kütile esitatud süüdistus selles, et ta, olles

  1. a kevadest kuni Kaitseliidust väljaheitmiseni
  2. märtsil
  3. a Kaitseliidu maleva liige ja majanduspealik, jättis tätmata "Kaitseliidu kodukorra" §-de 68-70, 139-140 ja 155 nõudeid alljärgnevalt: - V. Kütt jättis Kaitseliidule tagastamata 6 tema arvel olnud vintraudset tulirelva ning Kaitseliidule üle andmata 15 Kaitseliidu Tartu Maleva volitustega muretsetud tulirelva. Kuritarvitades oma ametiseisundit AS A. juhatuse esimehena käskis V. Kütt võtta AS A. raamatupidamises arvele 49 vintraudset tulirelva, mis anti
  4. a jaanuarist märtsini fiktiivsete dokumentide alusel AS-lt A. AS-i Komber Polis kaudu üle turvafirmale Peetrus. Süüdistuses AS-dega Passim ja Ekora seotud kelmustes mõistis Tartu Linnakohus kohtualuse õigeks põhjendusega, et kui võetakse endale kohustused, mida ei suudeta täita, ei tähenda see üheselt, et tegemist on pettusega. Ei ole tõendatud, et V. Kütt oleks kasutanud pettust firmadega lepingute sõlmimisel või kütuse omandamisel. Süüdistuses E. K. Fondi nimel kütuse sissetoomise ja maksude mittemaksmisega seotud kelmuses mõistis linnakohus V. Küti õigeks põhjendusel, et tema ja E. K. vahel puudus õiguslik side lepingute näol. Leiti samuti, et
  5. oktoobril
  6. a AS-st Rahvapank 30 000 USD väljavõtmisel ei ole V. Kütt loonud väärkujutlust ja pole tõendatud, et ta jättis raha endale. Seejuures pidanuks pangatöötajad täpsemalt jälgima dokumentatsiooni. Kärkna ja Lauliku tänava kütusebaasidega seotul puuduvad samuti linnakohtu hinnangul kuriteo tunnused.

§ 1411lg 3 p 1 alusel esitatud süüdistuses, välja arvatud AS A.-le kuuluva 1 088 943.

20 krooni riisumises, mõistis linnakohus V. Küti õigeks. Kohus leidis, et ei olnud piisavalt tõendeid kummutamaks väiteid, et ta täitis AS A. lepingukohustusi või sponsoreeris kirikut ja Kaitseliitu. Linnakohus mõistis V. Küti süüdi

§ 207lg 1 järgi esitatud süüdistuses, mis oli seotud 800 TT püstoliga.

Selles osas ei ole süüdimõistetu ka kohtulahendit vaidlustanud.

§ 207lg 1 järgi esitatud süüdistuse ülejäänud osas mõisteti V.

Kütt õigeks põhjusel, et ei ole tuvastatud päev, millal ta sai teada enda eemaldamisest Kaitseliidust ja ei ole seetõttu tõendatud Kaitseliidu kodukorra § 72 rikkumine. Tartu Linnakohtu

  1. mai
  2. a otsuse vaidlustasid oma apellatsioonkaebusega süüdimõistetu V. Kütt ja protestiga prokurör. Need pöördumised rahuldati osaliselt. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium asus oma
  3. jaanuari
  4. a otsuses seisukohale, et linnakohtu otsus kuulub osaliselt tühistamisele kohtu järelduste mittevastavuse tõttu faktilistele asjaoludele ja kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ei soostunud V. Küti apellatsioonkaebuses esitatud vastuväidetega As PM Ärikeskusest välja võetud 1 088
  5. 20 krooni AS A. raha riisumise suhtes. Küll aga tehti kohtuotsuses täpsustusi, millega jäeti tema kohtulike karistuste hulgast välja
  6. aprilli
  7. a Tartu Linna Rahvakohtu otsusega mõistetud karistus. Samuti täpsustati ärakandmisele kuuluva karistuse kestvust, lühendades seda meditsiinilise mõjutusvahendi kohaldamise kohas oldud aja võrra. Apellatsioonprotestis väljendatud prokuröri positsiooni ei toetanud ringkonnakohtu kriminaalkolleegium AS P.i poolt
  8. a juunis sissetoodud kütuse müügist saadud raha riisumise ja
  9. a septembris - oktoobris E. K. Fondi nimel sissetoodud kütusee"elonide pealt käibemaksu mittemaksmise teel raha riisumise osas. V. Küti õigeksmõistmine loeti põhjendatuks. Samale seisukohale asuti
  10. oktoobril
  11. a PM Ärikeskusest väljavõetud 152 761 krooni E. K. Fondile kuulunud raha omastamise ja
  12. oktoobril
  13. a väljavõetud 30 000 USD E. K. Fondile kuulunud raha omastamise suhtes. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ei nõustunud V. Küti õigeksmõistmisega seoses sellega, et V. Kütt kasutas ametliku loata Tallinnas Lauliku tn. 4a asunud kütusebaasi ja hiljem pantis selle AS Tõnisson poolt võetud laenu tagatisena. Kohtuotsuse kohaselt asus linnakohus ebaõigele seisukohale, et laenu saamisel ei olnud pant määrava tähtsusega. Ringkonnakohus leidis, et laenu saamise eelduseks oli pandi kui laenu tagatise olemasolu - vastasel korral kaotab pant mõtte. V. Kütt, pantides AS A. esindajana AS-le mittekuuluva vara, viis esialgu eksitusse AS Tõnisson esindaja M. Tuusovi ja hiljem ka Tartu Sotsiaalpanga töötajad, kes kõik teadsid, et laenu tagasimaksmine on tagatud panditud varaga. Ka linnakohus ise oli lugenud tuvastatuks, et AS-l A. omandiõigust Lauliku 4a baasile ei tekkinud. Ringkonnakohus asus seisukohale, et pantides võõrast vara ja saades sellel teel AS-le A. laenu, s.o. varalist kasu, pani V. Kütt toime kelmuse ning tekkinud kahju 1 850 000 krooni kuulub süüdlaselt väljamõistmisele AS A. kasuks. Samasugustele järeldustele jõudis ringkonnakohus E. Hoiupangast
  14. märtsil
  15. a võetud laenuga seoses, mille tagatiseks pantis V. Kütt temale mittekuuluva helikopteri Mi-
  16. Pantides võõra vara ja saades sellel teel AS-le A. laenu, s.o. varalise kasu, pani V. Kütt toime kelmuse ja kahjusumma 4 566 667 krooni suuruses summas kuulub kohtualuselt väljamõistmisele. AS S. filiaalist Tartu S. AS-le A.
  17. septembril ja
  18. oktoobril 1993.a välja makstud 100 000 krooni puhul aktsepteeris ringkonnakohus linnakohtu seisukohta, et selle raha sponsoreerimiseks kulutamine ei moodustanud kuriteokoosseisu. Kuriteoks ei loetud ka AS A. arvelt kahele A. I. D. I. arvele 12
  19. 01 USD ülekandmist. Leiti, et ainult raamatupidamise töö puudulik jälgimine, mille tõttu summad võidi kanda valedele kontodele, ei saa olla piisavaks aluseks tema süüdimõistmisel. Samuti nõustus ringkonnakohus V. Küti õigeksmõistmisega seoses 80 000 USD ülekandmisega AS A. arvelt Austria firmale F. J. Linnakohus oli V. Küti õigeks mõistnud

§ 207

lg 1 järgi selles, et ta, olles välja heidetud Kaitseliidust, jättis tagastamata tema arvel olnud vintraudsed tulirelvad. Linnakohus leidis, et kuna oli tuvastamata päev,mil kohtualune sai teada Kaitseliidust väljaheitmisest, puudus tema tegevuses kuriteokoosseis. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium asus aga seisukohale, et kuna Kaitseliidust väljaheitmisel oli kohtualune kohustatud tema arvel olnud relvad tagastama Kaitseliidule ja tema enda kohustust ei täitnud, siis tuleb kohtualuse poolt Kaitseliidu relvade hoidmine peale 1994. a aprillikuud, mil ta sai teada enda väljaheitmisest, lugeda ebaseaduslikuks ja tema käitumine tuleb kvalifitseerida kuriteona

§ 207lg 1 järgi.

Sama lõppjäreldus kehtib ringkonnakohtu hinnangul ka K. Tartu Maleva volitusega muretsetud ja Kaitseliidule üle andmata tulirelvade kohta. V. Kütt oli kohustatud ostetud relvad üle andma Kaitseliidule olenemata sellest, kelle raha eest need relvad osteti. Tal puudus õigus ostetud relvade edasiandmiseks teistele isikutele. Ringkonnakohtu seisukoht kummutab linnakohtu järeldused ka juhtumi suhtes, kus V. Kütt käskis võtta AS A. raamatupidamises arvele 49 vintraudset tulirelva, mis 1994. a jaanuaris anti AS K. P. kaudu üle turvafirmale Pe. Vastavalt seadusele peab firmal, kes omab relvi, olema vastav luba. AS-l A. selline luba puudus ja kuna V. Küti korraldusel võeti need relvad AS-s arvele ja hiljem anti need edasi teisele firmale, pani kohtualune toime kuriteo

§ 207lg 1 mõttes.

Neid kaalutlusi käsitledes otsustaski Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tühistada Tartu Linnakohtu otsuse Vello Küti õigeksmõistmises

§ 143

lg 2 p-de 11 ja 2 järgi, karistuste liitmise osas

§ 40

lg 1 ja

§ 41alusel ja ENSV Ülemkohtu 2.

veebruari 1979.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osas. V. Kütt mõisteti süüdi

§ 143

lg 2 p-de 11 ja 2 järgi ja teda karistati neljaaastase vabadusekaotusega.

§ 40

lg 1 alusel liideti osaliselt talle mõistetud karistused ja lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti kuus aastat vabadusekaotust. Sellele karistusele liideti

§ 41alusel ENSV Ülemkohtu 2.

veebruari

  1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaks arvutatud üks aasta ja kaheksa päeva osaliselt ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kohtuotsuste kogumi eest mõisteti talle kuus aastat ja kuus kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Süüdistuse muutunud mahust sõltuvalt mõisteti V. Kütilt AS A. kasuks välja 1 850 000 krooni ja 4 566 667 krooni, erikonfiskeeriti hoiul olevad tulirelvad ning anti need üle Riigi Politseiametile. Lisaks täpsustati V. Küti ankeetandmeid tema kohtulike karistuste arvu osas. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  2. jaanuari
  3. a otsusega ei nõustunud süüdimõistetu V. Kütt, kes taotleb esitatud kassatsioonkaebuses piiramatu kassatsiooni õigust kasutades enda õigeksmõistmist riisumises ja kelmuses ning vastavalt kandmisele kuuluva karistuse ning väljamõistetud kahjusummade korrigeerimist. Ta on seisukohal, et kohtu järeldused ei vasta tuvastatud asjaoludele ning see on tinginud kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise. Kassaator leiab, et, kuivõrd ringkonnakohus tunnistas ta süüdi kuritegudes, millistes esimese astme kohus oli ta õigeks mõistnud, pidi ringkonnakohus oma otsuses märkima, milliseid kelmuse koosseisu iseloomustavaid asjaolusid on ta tuvastatuks lugenud. Kohtuotsuses on jäänud muuhulgas nõuetekohaselt märkimata kuriteo toimepaneku aeg ja kelmuse teel saadud varalise kasu suurus. Sellisena ei vasta kohtuotsus KrMK § 274 pdes 2 ja 4 ning AKKS § 29 lg-s 4 sätestatule. Kassaator ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et AS A. poolt laenu saamine on võrrutatud pettuse teel varalise kasu saamisega. Väidetavalt ei toimunud laenusaajale mittekuuluva vara pantimine laenu tagasimaksmisest hoidumise eesmärgil, laen jäi tagasi maksmata hiljemtekkinud makseraskuste tõttu. Kohtu järeldust, et tagatise puudumisel ei oleks pangad laenu andnud, peab kassaator oletuslikuks. Rõhutatult on ta seisukohal, et ta ise mingit varalist kasu ei saanud ning et tema tegevuses puudub

§ 143lg 2 p-de 11 ja 2 sätestatud kuriteokoosseis.

Süüdistusele

§ 1411lg 3 p 1 järgi vaidleb süüdimõistetu V.

Kütt vastu tõendite hindamist käsitlevatel alustel, pidades rõhutamisväärseks tõendamise kohustuse nihutamist tema peale juhtudel, kui ta on esitanud raskemini tõendatavaid vastuväiteid. Kassaator ei ole nõus ENSV Ülemkohtu 2. veebruari 1979. a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa liitmisega

§ 41alusel lõplikule ärakandmisele kuuluvale karistusele.

Ta ei pea õigeks kohtuotsuse täitmise aegumise arvestust, millest lähtus apellatsioonikohus. Ta tähtsustab fakte, et on vahepeal tunnistatud süüdimatuks, kelle suhtes rakendati meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendit kinnises psühhiaatriahaiglas, kust ta enne tervenemist põgenes ning et ta

  1. aasta septembrist kuni
  2. aasta maini elas legaalselt Eestis ega hoidunud karistusest kõrvale. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu kaitsja põhistuse kassatsioonkaebuse väidetele ja prokuröri arvamuse, milles ta taotles kassatsioonkaebus rahuldamata jätta, l e i d i s: Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on oma
  3. jaanuari
  4. a otsuses hinnanud V. Küti süüdistusasjas tuvastatud tehiolusid ning jõudnud linnakohtu järeldustest osaliselt erinevatele seisukohtadele. Täpsustused

§ 1411

lg 3 p 1 ja § 207 lg 1 järgi inkrimineeritud kuritegude käsitlemisel on tõendite

§ 50

mõttele vastava hindamise tulemusena sisukohased ja ammendavad.

§ 143

lg 2 p-de 11 ja 2 järgi käsitletud kelmuse puhul on aga oluliselt lihtsustatud kuriteokoosseisu käsitlust ning jäetud analüüsimata, milliste sätte dispositsioonis loetletud tunnuste kaudu ja millistele tõenditele tuginedes on V. Küti tegevuse sellele osale õiguslik hinnang antud. Kriminaalkorras karistatav kelmus eeldab võõra vara, varalise õiguse või muu varalise kasu saamist pettuse teel. Kohtuotsuse kirjeldavmotiveerivas osas on küll korratud eeluurimisel esitatud süüdistuses formuleeritud kuriteotunnuseid, kuid sama kohtuotsuse tekstis on järgnevalt fikseeritud, et esimese astme kohus selle käitumise suhtes jõudis kelmuse koosseisu eitamisele ja mõistis kohtualuse selles osas õigeks. Ringkonnakohus tunnistas aga V. Küti

§ 143

lg 2 p-de 11 ja 2 järgi süüdi, mis tähendab linnakohtu järelduste põhimõttelist ümberhindamist. Seejuures tulnuks ringkonnakohtul AKKS § 29 lg 4 kohaselt otsuse motiveerivas osas mitte ainult märkida ringkonnakohtu poolt tuvastatuks loetud asjaolusid, vaid ka järeldusi kaebuse ja protesti põhjendatuse või põhjendamatuse kohta, samuti anda hinnangud tõenditele, millele kohtu järeldus on rajatud ja motiividele, millega kohus on teised tõendid tagasi lükanud. Kuna ringkonnakohtu kriminaalkolleegium otsuse vormistamisel AKKS § 29 lg 4 ega ka KrMK § 274 p-de 2 ja 4 nõudeid kelmusena käsitletud kuriteoepisoodide mõtestamisel ei täitnud, võimaldab V. Küti finantstegevuse see osa jätkuvalt vaidlusi sellise või teistsuguse õigusliku hinnangu piiritlemisel, mis tulnuks apellatsioonikohtus motiveeritult lahendada. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on küll täpsustanud süüdimõistetu huvides varasema kandmata karistuse liitmise ulatust, kuid kassatsioonkaebuses vaidleb V. Kütt jätkuvalt karistuse liitmise vastu

§ 41alusel.

Kriminaalasja materjalide hulgas puuduvad dokumendid, mis võimaldaks usaldusväärselt piiritleda V. Küti poolt kantud ja kandmata jäänud karistuse osa. Talle karistuse mõistmisest on möödunud üle 18 aasta, valdav osa karistusest oli kantud. V. Küti psüühikahälbed on ulatunud üle vastutusvõime piiri, ta on viibinud kinnist tüüpi psühhiaatriahaiglas ja tal esinenud hälvete ajaline kestvus ei ole täpsustatav.

  1. aasta sügisest kuni
  2. a kevadeni elas ja tegutses ta legaalselt Eestis, sel perioodil teda karistust kandma ei paigutatud. Mitme kahtluse olemasolu tõttu tuleks need kahtlused tõlgendada V. Küti kasuks, loobuda
  3. aastal mõistetud karistuse kandmata osa edasisest täpsustamisest ning selle liitmisest

§ 41sätestatud alusel.

Juhindudes AKKS § 49 lg 3, § 63 p 2, § 64 p 2 ja 3 ja § 65 lg 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. jaanuari 1997. a otsus : 1. Vello Küti süüdimõistmises ja karistamises

§ 143lg 2 p-de 11 ja 2 järgi; 2.

Vello Kütile

§ 40lg 1 ja § 41 järgi mõistetud karistuste liitmise ja lõpliku karistuse osas; 3.

Vello Kütilt AS A. kasuks väljamõistetud kahjutasude osas.

  1. Saata kriminaalasi läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Kohtuotsus muus osas jätta muutmata. Vello Küti kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kohtuotsus jõustub
  2. aprillil
  3. a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.