3-1-1-35-97

3-1-1-35-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. aprillil
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep, vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja V. T. ja V. K. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi. Kohtuistungist võttis osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tühistas
3. jaanuari
4. a otsusega Tallinna Linnakohtu
5. novembri
6. a otsuse V. T.-le mõistetud vabadusekaotusliku karistuse kandmise koha osas. Ringkonnakohus leidis, et V. T. on varem kandnud karistust kinnipidamiskohas ja seetõttu tuleb temal linnakohtu otsusega mõistetud kaks aastat vabadusekaotust ära kanda kinnises vanglas. V. T. oli karistatud
7. augustil
8. a Lääne Maakohtu poolt KrK § 139 lg 1 järgi kolme kuu vabadusekaotusega poolkinnises vanglas ja Tallinna Linnakohtu
9. novembri
10. a otsusega KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi üheaastase vabadusekaotusega, KrK § 195 lg 3 järgi kaheaastase vabadusekaotusega ning kuritegude kogumi eest mõisteti lõplikuks karistuseks kaks aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. V. T. oli kuriteod toime pannud
11. juulil
12. a;
13. veebruaril
14. a ja
15. mail
16. a. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonprotesti Riigiprokuröri asetäitja J. Naaber, kes taotleb ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse osalist tühistamist ja Riigikohtult uue otsuse tegemist, millega määratakse karistuse kandmise kohaks poolkinnine vangla. Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri, kes toetab esitatud protesti, l e i d i s: V. T. poolt toimepandud kuriteod moodustavad nn hiljem tuvastatud konkurentsi. Kõik temale süüksarvatud kuriteod on toime pandud enne esimest süüdimõistmist, s.o enne
17. augusti
18. a Lääne Maakohtu otsust. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub täielikult protestis väljendatud seisukohaga, et nii kehtiv kriminaalõiguse teooria kui ka kohtupraktika loeb hiljem tuvastatud konkurentsi kuuluvate kuritegude eest süüdimõistetul vaid ühe karistatuse (vaatamata sellele, et tema suhtes on tehtud kaks või enam kohtuotsust) ning et sellist isikut loetakse vabadusekaotusega karistatuks esmakordselt (vaatamata sellele, et hiljem tuvastatud konkurentsist hõlmatud kuriteo eest oli talle eelmise kohtuotsusega mõistetud vabadusekaotus, mida ta on ka faktiliselt kandnud). See põhimõte on igati loogiline ja õiguslikult ootuspärane, sest tavapärase menetluse kulgemise korral oleks pidanud kõike kolme kuritegu arutama kohtus üheaegselt ja sel juhul oleks puudunud alus rääkida mitmest karistatusest või varasemast vabadusekaotuse kandmisest. Tallinna Linnakohus pidi lõpliku karistuse mõistmisel juhinduma KrK § 40 lg 3 sätetest ja on õigesti vabadusekaotusliku karistuse kandmise kohaks määranud poolkinnise vangla. Kui isik on eelmise kohtuotsusega hiljem tuvastatud konkurentsi kuuluva kuriteo eest mõistetud karistuse täielikult ära kandnud, arvatakse see lõplikust karistusest lihtsalt maha. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on linnakohtu otsust osaliselt tühistades kohaldanud ebaõigesti kriminaalseadust. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3, § 65 lg -st 3 ning KrK § 23 lg-st 6, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
19. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
20. jaanuari 1997.a otsus V. T.-le mõistetud vabadusekaotuse kandmise koha osas.
21. Määrata V. T.-le mõistetud karistuse - kahe aasta vabadusekaotuse kandmise kohaks poolkinnine vangla.
22. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
23. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada. Otsus jõustub
24. aprillil
25. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep