Obsah (4)

§ 142§ 128§ 207§ 40

3-1-1-38-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 8. aprillil 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuist

§ 142

lg 2 p-de 2, 3, 4, § 128 lg 1 ja § 207 lg 3 p 2 järgi Mihhail Kotomini süüdistuses

§ 142lg 2 p-de 2, 3, 4 ja § 207 lg 3 p 2 järgi ning A.

J. süüdistuses

§ 142lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tallinna Linnakohtu 3. detsembri 1996. a otsusega: 1. Tunnistati E. Tasku süüdi

§ 128

lg 1 järgi ja karistati arestiga kolmeks kuuks,

§ 207

lg 3 p 2 järgi ja karistati vabadusekaotusega kaheks aastaks ja

§ 142

lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi ning karistati vabadusekaotusega kolmeks aastaks ja kuueks kuuks.

§ 40

lg 1 alusel mõisteti talle kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks neli aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. 2. Tunnistati M. Kotomin süüdi

§ 207

lg 3 p 2 järgi ja karistati vabadusekaotusega kaheks aastaks ning

§ 142

lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi ning karistati vabadusekaotusega kolmeks aastaks ja kuueks kuuks.

§ 40

lg 1 alusel mõisteti talle kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks neli aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. 3. Tunnistati A. J. süüdi

§ 142

lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi ning karistati vabadusekaotusega üheks aastaks ja kuueks kuuks kinnises vanglas.

§ 142lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi tunnistati E.

Tasku ja M. Kotomin süüdi selles, et nad kolmel korral ,

3. a,
6. a ja
9. a Tallinnas X turul eelneval kokkuleppel ja koos ähvardades kasutada vägivalda nõudsid A. N.-lt raha üleandmist esimesel korral 2000 USA dollarit, teisel korral 4000 krooni ja kolmandal korral 2000 krooni, mille järel saidki temalt kokku 3930 krooni. Nimetatud väljapressimistes esitati süüdistus ja anti kohtu alla ka A. J., kuid Tallinna Linnakohus leidis, et A. J. süü ei ole tõendatud. E. Tasku, M. Kotomin ja A. J. tunnistati süüdi selles, et nad
12. a Tallinnas P. tn. X. korteris eelneval kokkuleppel ja koos ähvardades kasutada vägivalda nõudsid V. V.-lt 15 000 krooni raha üleandmist.

§ 207lg 3 p 2 järgi tunnistati E.

Tasku ja M. Kotomin süüdi selles, et nad

1. a novembrikuu alguses omandasid ebaseaduslikult koos püstoli TT ja püstoli Brauning padruneid 7 tükki, milliseid hoidsid ühiselt Tallinnas, K. tn. C. korteris ning kandsid endaga kaasas kinnipidamiseni
2. novembril
3. a, kusjuures andsid perioodiliselt tulirelva ja laskemoona teineteisele.

§ 128lg 1 järgi tunnistati E.

Tasku süüdi selles, et ta

1. novembril
2. a Tallinnas P. tn. X korteris ähvardas laetud püstoliga TT sihtides tappa V. K. Tallinna Linnakohtu
3. detsembri
4. a otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused E. Tasku, M. Kotomin ja A. J. ning apellatsioonprotesti Tallinna abiprokurör N. Lebed. A. J. taotles enda õigeksmõistmist süü tõendamatuse tõttu. E. Tasku taotles relva ja laskemoona osas kuriteo ümberkvalifitseerimist

§ 207lg 1 järgi ning kergema karistuse mõistmist.

M. Kotomin taotles enda õigeksmõistmist väljapressimise süüdistuses süü tõendamatuse tõttu, süüdistuse

§ 207

lg 3 p 2 järgi ümberkvalifitseerimist

§ 207lg 1 järgi ning kergema karistuse mõistmist.

Apellatsioonprotestis taotleti linnakohtu otsuse osalist tühistamist ja A. J. süüditunnistamist A. N.-lt raha väljapressimises ning kõigi süüdimõistetute rangemat karistamist. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

1. jaanuari
2. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu
3. detsembri
4. a otsus osaliselt alljärgnevalt:
5. E. Tasku ja M. Kotomini süüdimõistmises

§ 207

lg 3 p 2 järgi, tunnistades nad süüdi

§ 207lg 1 järgi, jättes mõistetud karistused muutmata.

2. A. J.-le mõistetud karistuse osas, mõistes talle karistuseks

§ 142lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi kaks aastat vabadusekaotust.

3. E. Taskule mõistetud karistuste osas, mõistes talle

§ 142

lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi karistuseks neli aastat ja kuus kuud vabadusekaotust ja

§ 40

lg 1 alusel lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest viis aastat vabadusekaotust. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leidis, et E. Tasku, M. Kotomini ja A. J. teod A. N.-lt raha väljapressimisel kandsid vastastikku kooskõlastatud iseloomu ja neil oli ühine eesmärk saada kannatanult ebaseaduslikult raha, st tegutseti eelneval kokkuleppel. Kriminaalkolleegium leidis veel seda, et kuna kuritegu

§ 207järgi leidis aset enne 1.

jaanuari 1996. a , mil puudus lõige 3 järgi ettenähtud kuriteokoosseis, tuleb toimepandu kvalifitseerida

§ 207lg 1 järgi.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

1. jaanuari
2. a otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused A. J., E. Tasku ja M. Kotomin ning A. J. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Raul Markus. Süüdimõistetud oma kassatsioonkaebustes kordavad apellatsioonkaebustes esitatud taotlusi. A. J. kaitsja taotleb Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse tühistamist A. J. süüdimõistmise osas

§ 142lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi süü tõendamatuse tõttu.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud prokuröri arvamuse, kes taotles kassatsioonkaebuste rahuldamata jätmist, l e i d i s: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

1. jaanuari
2. a otsus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele. Kõik kassaatorid kordavad juba apellatsioonkaebustes esitatud väiteid, mis on aga ümber lükatud ja millele on vastatud esimese ja teise astme kohtuotsustes. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu põhjendustega, et kannatanu A. N.-i suhtes toime pandud väljapressimine sooritati eelneval kokkuleppel kõigi kolme kohtualuse poolt. Süüdimõistetute kriminaalõiguslik kohtlemine on kooskõlas asjas tuvastatud tehiolude ja süüdlaste isikuid iseloomustavate andmetega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on jätkuvalt seisukohal, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu otsuse osalisel muutmisel jätta kordamata oma järelduste põhjendamisel need esimese astme kohtu põhjendused, millega ta nõustub. Küll aga peab ringkonnakohus motiveerima esimese astme kohtu otsuses tehtud muudatused. Seda on Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium käesolevas asjas ka teinud. Ülaltoodu alusel, juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
3. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
4. jaanuari
5. a otsus Einar Tasku, Mihhail Kotomini ja A. J. süüdistusasjas jätta muutmata.
6. Einar Tasku, Mihhail Kotomini, A. J. ja viimase kaitsja kassatsioonkaebused jätta rahuldamata. Otsus jõustub
7. aprillil
8. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep