Obsah (6)

§ 139§ 195§ 40§ 202§ 47§ 41

3-1-1-43-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 22. aprillil 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kalm vaatas avalikul koht

§ 139lg 2 p- de 1, 2, 3 ja § 195 lg 3 järgi.

Kohtuistungist võttis osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et K. R. mõisteti süüdi Kohtla - Järve Linnakohtu 11. novembri 1996. a otsusega

§ 139

lg 2 p- de 1, 2, 3 järgi ja karistati vabadusekaotusega 2 aastat ja 6 kuud;

§ 195

lg 3 järgi karistati teda samuti vabadusekaotusega 2 aastat ja 6 kuud.

§ 40

lg 1 järgi mõisteti kuritegude kogumi eest karistuseks 4 aastat vabadusekaotust ja kohtuotsuste kogumi eest

§ 40lg 3 järgi 5 aastat ja 3 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas.

Karistuse kandmise aja alguseks loeti

1. september
2. a. K. R. tunnistati süüdi selles, et ta pani ajavahemikul
3. märtsist
4. a kuni
5. augustini
6. a toime Kohtla - Järvel ja J. C. salajast vargust ning
7. augustil
8. a huligaanitsemise käigus Kohtla - Järvel L. X korteris tekitas noaga kerge kehavigastuse I. V.-le. Kohtla - Järve Linnakohtu otsuse peale esitas K. R. apellatsioonkaebuse, kus ta taotles enda õigeksmõistmist enamikus varguse episoodides, samuti leidis ta, et huligaansuses süüdimõistmisel on linnakohus tuginenud ainult kannatanu ütlustele. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
9. jaanuari
10. a otsusega apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt. Tühistati K. R.-le

§ 139

lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi mõistetud karistus ja

§ 40lg 3 järgi mõistetud lõplik karistus.

K. R.-le mõisteti

§ 139

lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust ja lõplikuks karistuseks

§ 40lg 1 alusel loeti 4 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas kassatsioonprotesti Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber. Vaidlustamata ringkonnakohtu poolt tehtud muudatusi linnakohtu otsuses, ei nõustu prokurör sellega, et karistuse alguseks linnakohtu

1. novembri
2. a otsuse järgi on sama kuupäev, mis linnakohtu
3. märtsi
4. a otsuses. Kassaator leiab, et lugedes karistuse alguseks eelmises otsuses määratud kuupäeva, on ringkonnakohus sisuliselt osaliselt liitnud kaks otsust, rikkudes omakorda enda poolt väljendatud seisukohta, et need otsused liitmisele ei kuulu. Prokurör taotleb Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
5. jaanuari
6. a otsuse tühistamist, millega jäeti muutmata Kohtla - Järve Linnakohtu
7. novembri
8. a otsus karistusaja alguse osas ja kriminaalasja tagastamist uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, samuti kannatanu J. Z.-i poolt Riigikohtule esitatud kirjalike vastuväidetega, mille kohaselt kohtualusele mõistetud karistus on leebe, ning ära kuulanud prokuröri arvamuse, kes toetas esitatud protesti, t u v a s t a s: K. R. on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Esmakordselt mõisteti ta süüdi
9. septembri
10. a Tallinna Linnakohtu otsusega

§ 139

lg 2 p- de 1, 2, 3 ja § 195 lg 2 järgi ning karistati kaheaastase vabadusekaotusega.

1. novembril
2. a ta vabanes seoses karituse ärakandmisega.
3. mail 1995.a mõisteti ta süüdi Ida - Viru Maakohtu
4. mai
5. a otsusega

§ 139

lg 2 p- de 1, 2, 3 järgi ja karistati 1 aasta ja 6 kuu vabadusekaotusega ning

§ 202järgi 2 aasta vabadusekaotusega.

Lõplikuks karistuseks

§ 40alusel loeti kaks aastat vabadusekaotust.

K. R.-i suhtes kohaldati

§ 47

sätteid ja kohus määras, et tingimuslikult vabadusekaotust tema suhtes ei kohaldata, kui ta ei pane kahe aasta kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

1. märtsi
2. a Kohtla - Järve Linnakohtu otsusega mõisteti ta süüdi võõra vara korduva salajase varguse eest

§ 139

lg 2 p- de 1, 2, 3 järgi ja karistati 1 aasta ja 6 kuu vabadusekaotusega.

§ 41alusel liideti mõistetud karistusele Ida - Viru Maakohtu 30.

mai

1. a otsusega mõistetud karistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat ja 3 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti A. R. vahi alla võtmise kuupäev -
2. september
3. a. Kohtla - Järve Linnakohus eksis siin A. R.-le lõpliku karistuse mõistmisel. Kuna kohtualuse poolt olid kõik kuriteod toime pandud enne
4. mai
5. a otsusega süüdimõistmist, oleks linnakohus pidanud lõpliku karistuse mõistmisel juhinduma

§ 40lg 3 sätetest.

Kuid

1. mai
2. a otsusega oli K. R. vabastatud tingimuslikult vabadusekaotusest ja seetõttu oleks pidanud mõistetud karistused jääma iseseisvalt täitmisele, sest vabadusekaotuse tingimuslik mittekohaldamine ei ole iseseisev karistusliik.
3. novembri
4. a otsusega mõistis Kohtla - Järve Linnakohus K. R.-i süüdi

§ 139lg 2 p- de 1, 2, 3 järgi ja karistas teda 2 aasta ja 6 kuu vabadusekaotusega.

Süüditunnistamisel

§ 195

lg 3 järgi karistati teda samuti 2 aasta ja 6 kuu vabadusekaotusega.

§ 40

lg 1 alusel liideti osaliselt mõistetud karistused ja kuritegude kogumi eest mõisteti 4 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Liites osaliselt Kohtla - Järve Linnakohtu otsusega

1. märtsil
2. a mõistetud karistuse 2 aastat ja 3 kuud vabadusekaotuse ärakandmata osa, mõisteti K. R.-le lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi

§ 40lg 3 alusel 5 aastat ja 3 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas.

Karistuse kandmise aja alguseks arvati

1. september
2. a. Kuriteod, mille toimepanemise eest K. R.
3. novembril
4. a süüdi mõisteti, olid toime pandud nii enne kui ka pärast
5. mai
6. a süüdimõistvat kohtuotsust. Järelikult tuli karistuse mõistmisel kohaldada nii

§ 40

kui ka § 41 sätteid, sest osa salajasi vargusi ja kuritahtlikud huligaansused olid toime pandud ajal, mil kohtualune kandis vabadusekaotuslikku karistust tingimisi. Kui pärast kohtuotsuse tegemist tuvastatakse, et isik on süüdi veel teistes kuritegudes, millest ühed on toime pandud enne, teised aga pärast esimese kohtuotsuse tegemist, siis määratakse karistus kindlaks teise kohtuotsuse järgi, kohaldades nii

§ 40

kui ka § 41 sätteid - algul kuritegude kogumi eest, mis on toimepandud enne esimest süüdimõistvat otsust

§ 40

lg 3 alusel, seejärel kuritegude kogumi eest , mis on toime pandud pärast esimese kohtuotsuse tegemist

§ 40

lg 1 ja 2alusel ning lõpuks kohtuotsuste kogumi järgi

§ 41alusel.

Riigikohus rõhutab, et

§ 40

lg 3 kohaldamisel ei või lõplik karistus kuritegude kogumi eest olla väiksem esimese kohtuotsusega mõistetud karistusest, sest neil juhtudel peab kohus karistuste kaetuks lugemisel või karistuste liitmisel lähtuma kogu mõistetud karistuse suurusest esimese kohtuotsuse järgi, mitte aga selle ärakandmata osast. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, leides, et K. R.-le Kohtla - Järve Linnakohtu 11. novembri 1996. a otsusega

§ 40

lg 3 alusel karistuste liitmine on ebaõige, jättis tähelepanuta, et osa kuritegusid olid toime pandud ajal, mil K. R. kandis tingimuslikult vabadusekaotuslikku karistust.

§ 47

lg 1 alusel tuleb süüdimõistetule, kes paneb katseaja kestel toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega, mõista karistus vastavalt

§ 41

sätetele ja eelmise otsuse järgi kandmata karistus tuleb kas täies ulatuses või osaliselt liita uue otsusega mõistetud karistusega. Osundatud viga tehti juba linnakohtu käsitletavas kohtuotsuses. Karistuse kandmise aja alguseks on linnakohus lugenud

1. september
2. a, s. o väidetavalt K. R.-i vahi alla võtmise kuupäeva. Kriminaalasja materjalidest nähtub aga, et
3. novembril
4. a on kohtunik O. Bibik keeldunud loa andmisest K. R.-i vahi all võtmiseks ja samal kuupäeval on temalt võetud allkiri elukohast mittelahkumiseks (tl. 489 - 490 III kd). Kuidas on võimalik isiku suhtes, kes viibib vahi all kohaldada tõkendina allkirja elukohast mittelahkumiseks, jääb Riigikohtule selgusetuks. Kohtla - Järve Linnakohus ei ole sellele ilmsele vastuolule tähelepanu pööranud ja toimikus puuduvad usaldusväärsed dokumendid, mis lubaksid seaduslikult kindlaks määrata K. R.-le mõistetud karistuse kandmise aja alguse. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, millega seoses K. R. alates
5. septembrist
6. a vahi all viibis, - kas seoses temale mõistetud eelneva karistuse kandmisega või seoses
7. novembril 1996.a kohtus arutatavate kuritegudega. Sõltuvalt tema vahi alla võtmise asjaoludest, tuleb kindlaks määrata ka K. R.-le mõistetud karistuse kandmise aja algus. Kuna kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine lõpliku karistuse mõistmisel ja karistuse kandmise aja alguse kindlaksmääramisel on toimunud linnakohtus, siis lähtudes AKKS § 47 lg- st 3, § 63 p-st 2, § 64 p-dest 1 ja 3 ning § 63 lg- st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
8. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
9. jaanuari
10. a ja Kohtla-Järve Linnakohtu
11. novembri
12. a otsus K. R. süüdistusasjas, temale mõistetud lõpliku karistuse osas

§ 40lg 3 järgi ja karistuse kandmise aja alguse osas.

1. Saata kriminaalasi selles osas uueks sisuliseks arutamiseks Kohtla-Järve Linnakohtule.
2. Muus osas jätta kohtulahendid muutmata.
3. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada osaliselt. Kohtuotsus jõustub
4. aprillil
5. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Herbert Lindmäe Liikmed: Jüri Ilvest, Lea Kalm