3-1-1-50-97

3-1-1-50-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. aprillil 1997.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja R. J. süüdistuses KrK § 140 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber ja R. J. kaitsja vandeadvokaat Raivo Pert. Pärnu Linnakohtu
2. jaanuari
3. a otsusega tunnistati R. J. süüdi KrK § 140 p-de 1, 2, 3 järgi ja karistati ühe aasta kuue kuu vabadusekaotusega KrK § 47 rakendamisega tingimisi kaheaastase katseajaga. R. J. mõisteti süüdi selles, et ta
4. septembril
5. a kella 16 ajal Pärnus koos J. S. (Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses ekslikult S.) ja R. P.-ga käskis peatuda alaealisel J. R.-l, misjärel J. S. tungis kannatanule kallale, haaras tal rinnust, surus vastu piirdeaeda ning võttis temalt jõuga 260 krooni. Kui J. R. oli lahkumas, jooksis R. J. talle koos R. P.-ga järele, käskis peatuda ja keelas peksuga ähvardades juhtunust kellelegi rääkida. R. J. esitas kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus end õigeks mõista KrK § 140 lg 2 p 3 järgi, kuivõrd puudub jõustunud kohtuotsus, mis kinnitaks, et ta oleks kuritegusid eelnevalt toime pannud. Ühtlasi palus ta vähendada talle mõistetud karistust, kuna pidas seda liiga karmiks karistuse määra ja ka katseaja pikkuse tõttu. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
6. veebruari
7. a otsusega R. J.-i apellatsioonkaebus rahuldati - ta mõisteti õigeks KrK § 140 lg 2 p 3 järgi ning seoses süüdistuse mahu vähenemisega vähendati mõistetud tingimuslikku karistust kuue kuu võrra. Oma otsust põhjendas ringkonnakohus asjaoluga, et enne vaidlustatud kohtuotsust ei olnud R. J.-i suhtes süüdimõistvat kohtuotsust mõnes teises KrK § 140 lg 2 p-s 3 loetletud kuriteos ning et põhiseaduse § 22 kohaselt ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdiolevana enne, kui tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Sellise apellatsioonikohtu järeldusega ei nõustu riigiprokuröri asetäitja J. Naaber. Ta leiab, et ringkonnakohus on ilma piisava põhjenduseta mõistnud R. J.-i õigeks KrK § 140 lg 2 p 3 järgi ning rõhutab, et see säte ei nõua kvalifitseeriva tunnuse esinemiseks jõustunud kohtuotsust, vaid varem mingi varavastase kuriteo toimepanemist. Kassaatori arvates võiks informatsiooniallikaks kuriteo varasema toimepanemise kohta olla juurdleja või uurija poolt allakirjutatud ning prokuröri poolt kinnitatud süüdistuskokkuvõte, samuti süüdistatava kohtu alla andmise määrus teises kriminaalasjas, mitte vaid jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. See ahendaks põhjendamatult kriminaalvastutust varavastaste kuritegude korduva toimepanemise eest. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kõigi kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, kes selgitas kassatsioonprotestis käsitletud seisukohti ning kaitsja, kes esitas vastuväiteid kassaatori seisukohtadele ja taotles ringkonnakohtu otsuse jõussejätmist, l e i d i s: KrMK § 262 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mis on läbi vaadatud kohtuistungil. See nõue kehtib ka kuriteo korduva toimepaneku tuvastamise kohta, mida kohus on konkreetses asjas pädev ise tegema, ootamata ära kronoloogiliselt esimese kuriteo kohta süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist. Kui andmed varem toimepandud kuriteo kohta pärinevad mõnest teisest sama isiku süüdistusasjast, on oluline, et andmed tuleneks kohtu poolt tuvastatuks loetud asjaoludest, mis on aluseks kohtuotsuse või -määruse järeldustele. Seega on Riigikohtu kriminaalkolleegium jätkuvalt seisukohal, et järeldused kuriteo korduva toimepanemise kohta saavad tuleneda kohtu poolt tuvastatud asjaoludele rajanevast kohtuotsusest või määrusest, mitte kohtueelse uurimise käigus vormistatud menetlusdokumentidest (ka mitte teise kriminaalasja süüdistuskokkuvõttest). R. J. süüdimõistmisel nõutaval tasemel tuvastatud andmed tema varasema õigusvastase tegevuse kohta puudusid, mistõttu on Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
8. veebruari
9. a otsus lõppjäreldustelt õige ega vaja tühistamist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
10. veebruari
11. a otsus R. J. suhtes jätta muutmata. Kassatsioonprotest jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
12. aprillil
13. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep