← Eesti

3-1-1-52-97

3-1-1-52-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. mail
  2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Herbert Lindmäe ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja P. K. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p- de 2, 3 järgi. Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et P. K. mõisteti süüdi Harju Maakohtu
  3. novembri
  4. a otsusega KrK § 139 lg 2 p- de 2 ja 3 järgi ja karistati ühe aasta ja 6 kuu vabadusekaotusega, millele liideti KrK § 40 lg 3 alusel Tallinna Linnakohtu
  5. märtsi
  6. a otsusega mõistetud karistus. Kohus luges kergema karistuse kaetuks raskemaga ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud ja 17 päeva kinnises vanglas. P. K. tunnistati süüdi kahes varguse episoodis, mis ta oli toime pannud
  7. märtsil
  8. a ja
  9. aprillil
  10. a Harju maakonnas Keilas. Süüdimõistetu esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles ta taotles määrata karistuse kandmise aja alguseks tema vahi alla võtmise kuupäev
  11. mai
  12. a. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  13. veebruari
  14. a otsusega täpsustati Harju Maakohtu
  15. novembri
  16. a otsuse resolutiivosa ja P. K. lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 5 aastat ja 72 päeva vabadusekaotust kinnises vanglas, kusjuures karistuse kandmise aja alguseks loeti
  17. mai
  18. a. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas P. K. kassatsioonkaebuse, milles ta taotleb temale mõistetud ärakandmisele kuuluvast karistusest maha arvata eelvangistuses viibitud aeg 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva. Samuti taotleb ta Riigikohtult kergemat karistust, kusjuures karistuse mõistmisel palub ta arvestada puhtsüdamlikku kahetsust ning karistusaja lõpu kuupäevaks lugeda
  19. aprill
  20. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, kelle arvates kaebus ei kuulu rahuldamisele, l e i d i s: Tallinna Linnakohtu
  21. oktoobri
  22. a otsusega mõisteti P. K.-le KrK § 139 lg 3 p 1 järgi 5 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
  23. mai 1995.a ja karistuse kandmise ajast arvati maha vahi all viibitud aeg
  24. juulist
  25. a kuni
  26. novembrini
  27. a. Seega jäi P. K.e ärakandmata karistuseks 3 aastat 8 kuud ja 1 päev vabadusekaotust.
  28. märtsi
  29. a Tallinna Linnakohtu otsusega mõisteti P. K. süüdi KrK § 140 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi ja karistati üheaastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. Juhindudes KrK § 41 lg-st 1, liitis kohus mõistetud karistuse täies ulatuses P. K.-le Tallinna Linnakohtu poolt
  30. oktoobri
  31. a otsusega mõistetud vabaduskaotusliku karistuse kandmata osale. Kohus arvestas, et P. K. on kinni peetud
  32. maist
  33. a ja luges lõplikuks karistuseks 5 aastat ja 72 päeva vabadusekaotust. Nimetatud kohtulahendi peale P. K. apellatsioonkaebust ei esitanud. Riigikohus märgib, et karistuste liitmisel tegi linnakohus vea. Süüksarvatud kuriteo - avaliku varguse, pani P. K. toime
  34. novembril
  35. a, seega enne
  36. oktoobri
  37. a süüdimõistvat kohtuotsust. Kuna tegemist on hiljem tuvastatud kuritegude kogumiga, oleks pidanud Tallinna Linnakohus karistuste liitmisel juhinduma KrK § 40 lg 3 sätetest. Lähtudes kohtuotsuse tekstist nähtub, et ärakandmata karistusele 3 aastat 8 kuud ja 1 päev vabadusekaotust liideti 1 aasta vabadusekaotust. Järelikult P. K.-le oli võimalik mõista lõplikuks karistuseks 4 aastat 8 kuud ja 1 päev vabadusekaotust ning karistuse kandmine pidi algama eelmises kohtuotsuses märgitud kuupäevast, s.o
  38. maist
  39. a.
  40. novembril
  41. a tunnistati P. K. süüdi Harju Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p-de 2, 3 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega 1 aasta ja 6 kuud. Mõlemad vargused olid toime pandud enne
  42. oktoobri
  43. a süüdimõistvat kohtuotsust, vastavalt
  44. märtsil
  45. a ja
  46. aprillil
  47. a. Seega on antud juhul tegemist kuritegude hiljem tuvastatud üheliigilise konkurentsiga, s.t kuritegude toimepanemisega raskendavatel asjaoludel, mida kohus esimese otsuse tegemisel ei saanud arvestada. Enne
  48. detsembri
  49. a redaktsiooni kehtestamist ei olnud hiljem tuvastatud üheliigilise konkurentsi korral KrK § 40 lg 3 kohaldatav. Harju Maakohus on aga liitnud KrK § 40 lg 3 alusel Tallinna Linnakohtu poolt
  50. märtsil
  51. a mõistetud karistuse, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 6 kuud ja 17 päeva vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
  52. november
  53. a. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on jätnud Harju Maakohtu otsuse sisuliselt muutmata, tehes ainult täpsustuse karistuse kandmise aja alguse osas, lugedes selleks
  54. mai 1995.a. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on loetud 5 aastat ja 72 päeva vabadusekaotust kinnises vanglas. Riigikohtu kriminaalkolleegium nendib, et põhimõtteliselt on Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium otsustanud õigesti lugeda karistuse kandmise aja alguse kuupäevaks eelmises kohtuotsuses märgitud kuupäeva, kuid kuna kõik kuriteod olid toime pandud enne
  55. oktoobri
  56. a otsusega süüdimõistmist, siis tuleb lähtuda selles otsuses fikseeritud kuupäevast, s.o
  57. maist
  58. a. Ringkonnakohus on aga seadusliku aluseta soostunud maakohtu poolt KrK § 40 lg 3 sätete kohaldamisega üheliigiliste kuritegude kohta mõistetud karistuste liitmisel. Samas Riigikohus tõdeb, et ringkonnakohtul puudus võimalus parandada Tallinna Linnakohtu
  59. märtsi
  60. a jõustunud kohtuotsuses tehtud viga lõpliku karistuse osas, mis kandus edasi Harju Maakohtu
  61. novembri
  62. a otsusesse. Seetõttu teeb Riigikohus ise uue otsuse, raskendamata samas süüdimõistetu olukorda. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, 64 p-st 3 ja 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
  63. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  64. veebruari
  65. a ja Harju Maakohtu
  66. novembri
  67. a otsused P. K.-le mõistetud lõpliku karistuse ja karistuse kandmise aja alguse osas.
  68. Lugeda P. K.-le lõplikuks karistuseks 4 (neli) aastat 8 (kaheksa) kuud ja 1 (üks) päev vabadusekaotust kinnises vanglas.
  69. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda
  70. mai
  71. a.
  72. Muus osas jätta kohtulahendid muutmata.
  73. P. K. kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Otsus jõustub
  74. mail
  75. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Lea Kalm Liikmed: Herbert Lindmäe, Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.