3-1-1-52-97

3-1-1-52-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. mail
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Herbert Lindmäe ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja P. K. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p- de 2, 3 järgi. Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et P. K. mõisteti süüdi Harju Maakohtu
3. novembri
4. a otsusega KrK § 139 lg 2 p- de 2 ja 3 järgi ja karistati ühe aasta ja 6 kuu vabadusekaotusega, millele liideti KrK § 40 lg 3 alusel Tallinna Linnakohtu
5. märtsi
6. a otsusega mõistetud karistus. Kohus luges kergema karistuse kaetuks raskemaga ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud ja 17 päeva kinnises vanglas. P. K. tunnistati süüdi kahes varguse episoodis, mis ta oli toime pannud
7. märtsil
8. a ja
9. aprillil
10. a Harju maakonnas Keilas. Süüdimõistetu esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles ta taotles määrata karistuse kandmise aja alguseks tema vahi alla võtmise kuupäev
11. mai
12. a. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
13. veebruari
14. a otsusega täpsustati Harju Maakohtu
15. novembri
16. a otsuse resolutiivosa ja P. K. lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 5 aastat ja 72 päeva vabadusekaotust kinnises vanglas, kusjuures karistuse kandmise aja alguseks loeti
17. mai
18. a. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas P. K. kassatsioonkaebuse, milles ta taotleb temale mõistetud ärakandmisele kuuluvast karistusest maha arvata eelvangistuses viibitud aeg 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva. Samuti taotleb ta Riigikohtult kergemat karistust, kusjuures karistuse mõistmisel palub ta arvestada puhtsüdamlikku kahetsust ning karistusaja lõpu kuupäevaks lugeda
19. aprill
20. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, kelle arvates kaebus ei kuulu rahuldamisele, l e i d i s: Tallinna Linnakohtu
21. oktoobri
22. a otsusega mõisteti P. K.-le KrK § 139 lg 3 p 1 järgi 5 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
23. mai 1995.a ja karistuse kandmise ajast arvati maha vahi all viibitud aeg
24. juulist
25. a kuni
26. novembrini
27. a. Seega jäi P. K.e ärakandmata karistuseks 3 aastat 8 kuud ja 1 päev vabadusekaotust.
28. märtsi
29. a Tallinna Linnakohtu otsusega mõisteti P. K. süüdi KrK § 140 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi ja karistati üheaastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. Juhindudes KrK § 41 lg-st 1, liitis kohus mõistetud karistuse täies ulatuses P. K.-le Tallinna Linnakohtu poolt
30. oktoobri
31. a otsusega mõistetud vabaduskaotusliku karistuse kandmata osale. Kohus arvestas, et P. K. on kinni peetud
32. maist
33. a ja luges lõplikuks karistuseks 5 aastat ja 72 päeva vabadusekaotust. Nimetatud kohtulahendi peale P. K. apellatsioonkaebust ei esitanud. Riigikohus märgib, et karistuste liitmisel tegi linnakohus vea. Süüksarvatud kuriteo - avaliku varguse, pani P. K. toime
34. novembril
35. a, seega enne
36. oktoobri
37. a süüdimõistvat kohtuotsust. Kuna tegemist on hiljem tuvastatud kuritegude kogumiga, oleks pidanud Tallinna Linnakohus karistuste liitmisel juhinduma KrK § 40 lg 3 sätetest. Lähtudes kohtuotsuse tekstist nähtub, et ärakandmata karistusele 3 aastat 8 kuud ja 1 päev vabadusekaotust liideti 1 aasta vabadusekaotust. Järelikult P. K.-le oli võimalik mõista lõplikuks karistuseks 4 aastat 8 kuud ja 1 päev vabadusekaotust ning karistuse kandmine pidi algama eelmises kohtuotsuses märgitud kuupäevast, s.o
38. maist
39. a.
40. novembril
41. a tunnistati P. K. süüdi Harju Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p-de 2, 3 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega 1 aasta ja 6 kuud. Mõlemad vargused olid toime pandud enne
42. oktoobri
43. a süüdimõistvat kohtuotsust, vastavalt
44. märtsil
45. a ja
46. aprillil
47. a. Seega on antud juhul tegemist kuritegude hiljem tuvastatud üheliigilise konkurentsiga, s.t kuritegude toimepanemisega raskendavatel asjaoludel, mida kohus esimese otsuse tegemisel ei saanud arvestada. Enne
48. detsembri
49. a redaktsiooni kehtestamist ei olnud hiljem tuvastatud üheliigilise konkurentsi korral KrK § 40 lg 3 kohaldatav. Harju Maakohus on aga liitnud KrK § 40 lg 3 alusel Tallinna Linnakohtu poolt
50. märtsil
51. a mõistetud karistuse, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 6 kuud ja 17 päeva vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
52. november
53. a. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on jätnud Harju Maakohtu otsuse sisuliselt muutmata, tehes ainult täpsustuse karistuse kandmise aja alguse osas, lugedes selleks
54. mai 1995.a. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on loetud 5 aastat ja 72 päeva vabadusekaotust kinnises vanglas. Riigikohtu kriminaalkolleegium nendib, et põhimõtteliselt on Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium otsustanud õigesti lugeda karistuse kandmise aja alguse kuupäevaks eelmises kohtuotsuses märgitud kuupäeva, kuid kuna kõik kuriteod olid toime pandud enne
55. oktoobri
56. a otsusega süüdimõistmist, siis tuleb lähtuda selles otsuses fikseeritud kuupäevast, s.o
57. maist
58. a. Ringkonnakohus on aga seadusliku aluseta soostunud maakohtu poolt KrK § 40 lg 3 sätete kohaldamisega üheliigiliste kuritegude kohta mõistetud karistuste liitmisel. Samas Riigikohus tõdeb, et ringkonnakohtul puudus võimalus parandada Tallinna Linnakohtu
59. märtsi
60. a jõustunud kohtuotsuses tehtud viga lõpliku karistuse osas, mis kandus edasi Harju Maakohtu
61. novembri
62. a otsusesse. Seetõttu teeb Riigikohus ise uue otsuse, raskendamata samas süüdimõistetu olukorda. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, 64 p-st 3 ja 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
63. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
64. veebruari
65. a ja Harju Maakohtu
66. novembri
67. a otsused P. K.-le mõistetud lõpliku karistuse ja karistuse kandmise aja alguse osas.
68. Lugeda P. K.-le lõplikuks karistuseks 4 (neli) aastat 8 (kaheksa) kuud ja 1 (üks) päev vabadusekaotust kinnises vanglas.
69. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda
70. mai
71. a.
72. Muus osas jätta kohtulahendid muutmata.
73. P. K. kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Otsus jõustub
74. mail
75. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Lea Kalm Liikmed: Herbert Lindmäe, Peeter Vaher