3-1-1-53-97

3-1-1-53-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. mail
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Herbert Lindmäe ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Konstantin Pu"ko süüdistuses KrK § 101 p 8 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu Konstantin Pu"ko kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Narva Linnakohtu
3. detsembri
4. a otsusega tunnistati Konstantin Pu"ko süüdi ja teda karistati KrK § 101 p 8 järgi, kohaldades KrK § 39 sätteid, vabadusekaotusega 7 aastat kinnises vanglas. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Eesti NSV Ülemkohtu
5. veebruari
6. a otsuse järgi kandmata karistus ning lõplikuks karistuseks mõisteti talle 9 aastat 6 kuud vabadusekaotust. Linnakohtu otsusega tunnistati K. Pu"ko süüdi selles, et tema
7. mail
8. a kella 2 paiku öösel tappis purjuspäi ühiselamus Narvas Võidu pst 17 - 169 alkoholi tarvitamise ajal omavahelise vaenu pinnal tekkinud tülis kägistamise teel Nade"da Gavrilova. Narva Linnakohtu otsuse peale esitas Narva abiprokurör Tatjana Golovanova apellatsioonprotesti. Apellatsioonprotestis leiti, et linnakohtul ei olnud alust kohaldada KrK § 39 sätteid. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
9. märtsi
10. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu
11. detsembri
12. a otsus K. Pu"kole mõistetud karistuse osas. Kohtualust K. Pu"kod karistati KrK § 101 p 8 järgi vabadusekaotusega 11 aastat 6 kuud. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Eesti NSV Ülemkohtu
13. veebruari
14. a otsuse järgi kandmata karistus ning K. Pu"kole mõisteti lõplikuks karistuseks 13 aastat vabadusekaotust. Muus osas jäeti linnakohtu otsus muutmata. Prokuröri apellatsioonprotsest rahuldati osaliselt. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas süüdimõistetu K. Pu"ko kassatsioonkaebuse. Süüdimõistetu K. Pu"ko kinnitab oma kassatsioonkaebuses, et ta tappis
15. mail
16. a N. Gavrilova seetõttu, et viimane oli pikemat aega terroriseerinud tema elukaaslast Larissa Kustolot. Samal päeval pöördus ta politseisse süü ülestunnistusega, mis oli jäänud aga nõuetekohaselt vormistamata. Kassaatori väitel on kohtueelsel uurimisel korduvalt rikutud tema kaitseõigust: sageli vahetus kaitsja ning ringkonnakohus ei võimaldanud talle kaitsjat kohtus, kuigi teda süüdistati kuriteos, mille eest võib karistusena mõista surmanuhtluse. K. Pu"ko taotleb, et kohus võtaks talle karistuse mõistmisel arvesse vastutust kergendava asjaoluna süü ülestunnistamisele ilmumist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil taotlesid Riigiprokuratuuri prokurör M. Püss, samuti süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat K. Kuusmaa Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse tühistamist kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, t u v a s t a s: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kassatsioonkaebuses esitatud süüdimõistetu väide selle kohta, et tema kaitseõigust kohtus on rikutud, on põhjendatud. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
17. märtsi
18. a istungile oli kutsega kutsutud kohtualuse K. Pu"ko kaitsja vandeadvokaat Tatjana Masalina. Kaitsja teatas Viru Ringkonnakohtule, et tal ei ole võimalik kohtuistungil osaleda (tl 192-193). Kohtuistungi protokollist nähtub, et kohtualune K. Pu"ko kaitsjat ei soovinud. Prokurör Elo Kungla ei pidanud kriminaalasja arutamist ilma kaistja osavõtuta võimalikuks ja taotles kohtuistungi edasilükkamist (tl 197). Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
19. märtsi
20. a määrusega jäeti prokuröri taotlus rahuldamata ning kohus jätkas kriminaalasja arutamist ilma kaitsja osavõtuta. Kohtumääruses nenditakse, et Narva abiprokurör T. Golovanova vaidlustas apellatsioonprotestis Narva Linnakohtu
21. detsembri
22. a otsuse kohtualusele mõistetud karistuse osas ning taotles talle lõplikuks karistuseks mõista 15-aastat vabadusekaotust. KrMK § 38 lg 1 järgi on kaitsja osavõtt kohtuistungist kohustuslik siis, kui isikule võidakse karistusena mõista surmanuhtluse. Apellatsioonprotestist lähtudes oli kohtul võimalik K. Pu"kole mõista maksimaalselt karistuseks 15 aastat vabadusekaotust, kusjuures surmanuhtluse mõistmine oli välistatud. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ei lähtunud siinjuures täpselt kriminaalmenetluse seaduse sisust. Nii sätestatakse KrMK § 38 lg-s 1, et kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest on kohustuslik nende isikute kriminaalasjades, keda süüdistatakse kuriteo toimepanemises, mille eest võib karistusena mõista surmanuhtluse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et selle üldsätte puhul ei kehti ükski piirang. Seetõttu ei ole oluline, kas kohtualusele võidakse tegelikult mõista surmanuhtluse või mitte. KrMK § 38 lg 1 sisust lähtudes ei ole kohtualusel õigust kriminaalasja kohtulikul arutamisel kaitsjast loobuda. Liiatigi on käesoleval juhul tegemist kaitsjast sunnitud loobumisega, sest kaitsjat ei olnud kohtuistungil. Kriminaalasja arutamine kaitsja osavõtuta, kui tema osavõtt on seaduse järgi kohustuslik, on vastavalt AKKS § 39 lg 3 p-le 4 kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine, mis on AKKS § 64 p 2 järgi üheks kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise aluseks. Juhindudes AKKS § 63 p-st 2; § 64 p-st 2 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkollegiumi
23. märtsi
24. a otsus Konstantin Pu"ko süüdistusasjas KrK § 101 p 8 järgi ja kriminaalasi saata uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kohtuotsus jõustub
25. mail
26. a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Lea Kalm Liikmed: Herbert Lindmäe, Peeter Vaher