3-1-1-62-97

3-1-1-62-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. mail
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Andrei U"akovi süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ning § 202 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tartu Linnakohtu
3. veebruari
4. a otsusega tunnistati Andrei U"akov süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vabadusekaotust. Samuti tunnistati ta süüdi KrK § 202 järgi ning talle mõisteti selle sätte järgi karistuseks 2 aastat vabadusekaotust. KrK § 40 lg-s 1 sätestatud alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti talle kaks aastat vabadusekaotust. Kohaldades KrK § 47 sätteid, määrati, et karistust ei pöörata täitmisele, kui A. U"akov kaheaastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu, mille eest karistatakse teda vabadusekaotusliku karistusega. A. U"akov mõisteti süüdi selles, et ta
5. märtsil
6. a umbes kell 03.00 joobnuna, eelneval kokkuleppel M. K. pani toime A. M. kuuluva sõiduauto "Mazda - 323" registrimärgiga xxx XXX varguse katse. A. U"akov tungis sõiduautosse, avas pagasiruumi kaane ja püüdis lõhkuda roolilukku. Vargus jäi lõpule viimata sõiduauto signalisatsiooni käivitumise tõttu, s.o süüdlase tahtest olenemata põhjustel. Samal kuupäeval, mõni minut hiljem varastas ta samast sõiduautost paki sigarette "Bond" väärtusega 7 krooni, tulemasina väärtusega 5 krooni, hiina taskulambi väärtusega 30 krooni, helitehnikat 600 krooni ja 3 audiokassetti 75 krooni väärtuses ning mutrivõtme koos kruvikeerajaga 80 krooni väärtuses. Kokku tekitati vargusega kahju 797 krooni väärtuses ning tegu kvalifitseeriti KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi. Samale vargusele alaealise M. K. kuriteole kaasatõmbamise kvalifitseeris kohus KrK § 202 järgi. A. U"akovi tingimuslikku vabastamist karistuse kandmisest põhjendades käsitles linnakohus kuriteo raskust ja laadi ning isiksust iseloomustavaid andmeid. Tema vastutust kergendavaks asjaoluks loeti süü tunnistamine ja raskendavaks asjaoluks kuriteo toimepanemine alkoholijoobes. Arvestati, et ta on varem kohtulikult karistamata ja et töökoha iseloomustus on positiivne. Tingimusliku karistusest vabastamise vaidlustas oma apellatsioonprotestiga Tartu prokurör, toetades vabadusekaotuse reaalset ärakandmist. Rõhutati asja arutamist ilma kohtualuse kohalolekuta, kes on asunud elama Venemaale ja hoidub kohtust kõrvale. Katseaja toime sellisel juhul puudub ja Eesti õiguskaitseorganid ei saa tema käitumist kontrollida. Olles juba kohtust kõrvalehoidumisega rikkunud enda suhtes valitud tõkendit, on A. U"akov ise pidanud ainuvõimalikuks karistuseks vabadusekaotust. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium asus oma
7. aprilli
8. a otsuses seisukohale, et linnakohus juhindus A. U"akovile karistuse mõistmisel KrK § 36 sätetest ja motiveeris KrK § 47 rakendamist, mida elamine väljaspool Eesti Vabariiki ei välista. Kohtud on lähtunud nimetatud sätete mõttest ja sellest, et karistuse reaalsele täitmisele pööramise motiiv ei ole piisav otsuse muutmise alus. Riigiprokuratuuri prokurör Tatjana Vassilevskaja on oma kassatsioonprotestis asunud seisukohale, et KrK § 36 kohaselt peab kohus arvestama toimepandud kuriteo raskust ja laadi, süüdlase isikut ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Nende andmete kogumist lähtudes peaks kohus otsustama, milline konkreetne karistus avaldab preventiivset mõju kohtualusele. Kassaator on seisukohal, et kohtuistungile mitteilmunud kohtualune tingimusliku karistusest vabastamise puhul ei ole teadlik toimest, mida kohtuotsus peaks talle avaldama. Kassaator rõhutab, et Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta oma artiklis 61 sätestab, et kuriteo toimepannud isik antakse karistuse kandmiseks välja, kui talle on mõistetud vabadusekaotus tähtajaga üle 6 kuu. Reaalne vabadusekaotus teeks võimalikuks karistuse tegeliku ärakandmise. Seetõttu taotleb kassaator Tartu Ringkonnakohtu
9. aprilli 1997.a otsuse tühistamist A. U"akovi süüdistusasjas tema karistusest tingimusliku vabastamise muutmata jätmise osas ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri, kes pidas oluliseks mõlema kohtuastme otsuste tühistamist kassatsioonprotestis käsitletud vigade parandamiseks, l e i d i s: Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on põhjendatult asunud seisukohale, et linnakohus ei ole A. U"akovile karistuse mõistmisel rikkunud KrK § 36 ja § 47 sätestatud tingimusi. Kohtuotsuse täitmisele pööramise tahe on ebapiisav motiiv kohtulahendi muutmiseks, kuna kohtul on õigus iseseisvalt valida süüdlasele optimaalne karistus. Karistuse mõistmise alustes ei ole sätestatud lisatingimusi, mis kohustaksid väljaspool Eesti Vabariiki elavaid isikuid süüdimõistmisel karistama erinevalt ülejäänud kohtualustest. Õiguslik hinnang A. U"akovi käitumisele tuleneb ööl vastu
10. märtsi
11. a tema osavõtul ja tema poolt toimepandust. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks lisada, et süüditunnistamisel ja karistuse valikul KrK § 202 järgi oli kohtutel alust kuriteo raskuse ja laadi määratlemisel arvestada asjaoluga, et alaealine M. Kunakov, kelle kuriteole kaasatõmbamises A. U"akov süüdi tunnistati, oli Tartu Linnakohtu
12. aprilli
13. a otsusest (tl. 378-381) järelduvalt juba
14. a kevadel aktiivselt osalenud Tartu linnas grupiliselt toimepandud murdvargustes. See fakt ei rõhuta A. U"akovile mõistetud karistuse karmistamise vajadust. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
15. Jätta muutmata Tartu Ringkonnakohtu
16. aprilli
17. a otsus Andrei U"akovi süüdistusasjas.
18. Prokuröri kassatsioonprotest jätta rahuldamata. Otsus jõustub
19. mail
20. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep