Obsah (6)

§ 139§ 197§ 40§ 47§ 15§ 45

3-1-1-69-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 10. juunil 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtu

§ 139

lg 2 p-de 1, 2 ja 3,

§ 197lg 2 p-de 1 ja 2 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa R. Š. ja tema kaitsja vandeadvokaat Roman Bulatšik ning Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja vaadati läbi piiramatu kassatsiooniõiguse korras AKKS § 40 lg 2 alusel tõlk Ilona Usseljonoki osavõtul. Kohtla-Järve Linnakohtu 19. veebruari 1997. a otsusega mõisteti L. K., R. Š. ja A. T. süüdi

§ 139lg 2 pde 1, 2 ja 3 järgi.

L. K. ja A. T. karistati selle kuriteo eest 1-aasta ja R. Š. 5-kuulise vabadusekaotusega. Veel tunnistati eelnimetatud kohtualused süüdi

§ 197lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, mille eest R.

Š. ja L. K. karistati 5-kuulise ning A. T. 6-kuulise vabadusekaotusega. Vastavalt

§ 40lg-le 1 mõisteti A.

T. ja ja R. Š. lõplikuks karistuseks karistuste täieliku liitmise teel 1 aasta ja 6 kuud ning L. K. 1 aasta ja 5 kuud vabadusekaotust.

§ 47alusel vabastati nad 3-aastase katseajaga tingimuslikult karistuse kandmisest.

L. K. ja R. Š. tehti kohustuseks hüvitada 6 kuu jooksul kannatanutele tekitatud materiaalne kahju ning teatada politseiprefektuurile elu- ja töökoha muutmisest, A. T. tehti lisaks eelnimetatule kohustuseks tööle asuda 3 kuu jooskul. L. K. mõisteti õigeks süüdistuses

§ 15lg 2 ja § 143 lg 3 p1 ning § 143 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi.

R. Š. mõisteti õigeks süüdistuses

§ 15lg 2 ja § 143 lg 3 p 2 ning § 143 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi.

A. T. mõisteti õigeks süüdistuses

§ 15lg 2 ja § 143 lg 3 p 2; § 143 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 202 järgi.

Sama otsusega mõisteti süüdi A. F., S. T., I. P., A. K. ja M. F. L. K., R. Š. ja A. T. mõisteti süüdi selles, et nad ajavahemikus detsembrist 1995 kuni jaanuarini 1996 panid eelneval kokkuleppel ja koos teiste kaaskohtualustega toime seitse salajast vargust ja ühe ärandamise, tekitades kannatanutele suure varalise kahju kokku 121 825 krooni ulatuses. Karistuste mõistmisel võttis kohus arvesse asjaolu, et kohtualused panid toime väga lühikese aja jooksul suure hulga kuritegusid, tekitades kannatanutele suure kahju. Kergendavate asjaoludena võttis kohus kõigi kohtualuste puhul arvesse süü ülestunnistamist, puhtsüdamlikku kahetsust ning kahjude hüvitamist. R. Š. ja L. K. puhul arvestati kergendava asjaoluna kuritegude toimepanemist alaealisena. Vastutust raskendavaks asjaoluks luges kohus L. K. ja A. T. kuriteo toimepanemise alkoholijoobes. Esitatud apellatsioonprotestis taotles Ida-Viru Prokuratuuri abiprokurör Helen Hiiemäe Kohtla-Järve Linnakohtu otsuse tühistamist L. K., R. Š. ja A. T. mõistetud karistuse osas, leides, et kohtualuste karistusest vabastamine

§ 47sätete alusel on põhjendamatu.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsusega tühistati Kohtla-Järve Linnakohtu
3. veebruari
4. a otsus osaliselt. A. T. ja L. K. mõisteti

§ 139lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi karistuseks 1 aasta vabadusekaotust.

R. Š. mõisteti karistuseks 10 kuud vabadusekaotust. L. K. ja R. Š. mõisteti

§ 197lg 2 p-de 1 ja 2 järgi karistuseks 5 kuud vabadusekaotust ja A.

T. karistati vabadusekaotusega 6 kuud.

§ 40lg 1 alusel mõisteti R.

Š. ja L. K. lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 1 kuu vabadusekaotust ning A. T. 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Kriminaalkolleegium, arvestades kehtivaid karistuse mõistmise üldpõhimõtteid, tuli järeldusele, et eelnimetatud kohtualustele karistuste mõistmisel puuduvad need erandlikud tehiolud ja süüdlase isku erisused, mis võimaldaksid

§ 47sätete kohaldamist.

Samas aga arvestas ringkonnakohus kergendavate asjaoludena kahjude hüvitamist, puhtsüdamlikku kahetsust, varasemat karistamatust ning R. Š. ja L. K. alaealisust kuritegude toimepanemise ajal. A. T. ja L. K. vastutust raskendava asjaoluna arvestas ringkonnakohus kuriteo toimepanemist alkoholijoobes. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused süüdimõistetud A. T., L. K. ning R. Š. ja tema kaitsja vandeadvokaat R. Bulatšik. Süüdimõistetud taotlevad oma kaebustes karistuse kergendamist ning karistuse kandmisest tingimuslikku vabastamist. Nad kinnitavad, et on aru saanud oma kuritegelikust käitumisest ning soovivad edaspidi elada õiguskuulekat elu. R. Bulatšiku kassatsioonkaebuses taotletakse Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse tühistamist R. Š. mõistetud karistuse osas kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise ja kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu ning kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtule. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära R. Š. ja tema kaitsja, kes taotlesid kassatsioonkaebuste rahuldamist, ja prokuröri, kes taotles kassatsioonkaebuste rahuldamata jätmist, l e i d i s: L. K., R. Š. ja A. T. karistuse mõistmisel on Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium lähtunud

§-s 36 toodud karistuse mõistmise üldsätetest ning arvestanud toimepandud kuritegude raskust ja laadi, süüdlaste isiksusi ning vastutust kergendavaid asjaolusid. Seejuures pidas kriminaalkolleegium võimalikuks vähendada L. K. ja R. Š. mõistetud lõplikku karistust ja mõista kõigile kolmele vabadusekaotuslik karistus

§ 139lg-s 2 ja § 197 lg-s 2 sätestatud sanktsiooni alammäära lähedaselt.

Mingeid kuritegude raskust vähendavaid erandlikke tehiolusid, samuti asjaolusid, mis tingiksid karistusest tingimuslikult vabastamise, kriminaalasjas ei esine ning Riigikohtul puudub alus mõistetud karistuste kergendamiseks. Karistuste mõistmisel ja liitmisel on Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium järginud kriminaalseaduse sätteid, arvestanud väljakujunenud kohtupraktikaga ja Riigikohtu varasemalt korduvalt väljendatud seisukohtadega

§ 47sätete kohaldamisel.

Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks jätkuvalt kooskõlas oma otsusega

1. maist
2. a V. I. jt. süüdistusasjas märkida, et eelvangistusaja arvestamisel

§ 45

alusel karistuse tähtaja hulka tuleb eelvangistuse algus- ja lõpupäev arvestada eraldi. A. T. viibis vahi all

1. jaanuarist
2. a kuni
3. jaanuarini
4. a, s.o 3 päeva, mitte 2 päeva, nagu on märgitud Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse resolutiivosas. Nimetatud viga kuulub parandamisele Riigikohtu otsusega. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
5. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
6. aprilli
7. a otsus osaliselt A. T. mõistetud lõpliku karistuse osas, lugedes

§ 45alusel eelvangistuses viibitud aeg 22.

jaanuarist

1. a kuni
2. jaanuarini
3. a, s. o 3 päeva, karistuse tähtaja hulka, kusjuures kandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks jääb 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva.
4. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
5. Kassatsioonkaebused jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
6. juunil
7. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Peeter Vaher Liikmed: Lea Kalm, Herbert Lindmäe