3-1-1-72-97

3-1-1-72-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. augustil
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja T. H.süüdistuses KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3, 4, 41 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Põlva Maakohtu
3. märtsi
4. a otsusega tunnistati T. H. süüdi KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3, 4, 41 järgi ja talle mõisteti karistuseks üks aasta ja kuus kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. T. H. tunnistati süüdi selles, et ta koos kaaskohtualuse J. H.
5. jaanuaril
6. a kella 2 paiku, olles alkoholijoobes ning kasutades näokatteid ja laskekõlbmatut kaheraudset jahipüssi, tungis röövimise eesmärgil ukse kaudu sisse H. V. elamusse, mis asub X maakonnas X vallas X külas. Nad ähvardasid H. V. ja V. T. elule ja tervisele ohtliku vägivallaga ning tekitasid viimastele kergeid terviserikketa kehavigastusi T. H. lõi kätega pikali H. V. ja rusikaga näkku V. T., mida kannatanud pidasid oma elu ja tervist ohustavaks. Seejärel hõivasid T. H.ja J. H. kannatanu H. V. rahakoti väärtusega 30 krooni koos 1000 krooniga, telefoni väärtusega 250 krooni, viis pudelit viina väärtusega 300 krooni ja taskulambi väärtusega 70 krooni. Karistusmäära valikul arvestas maakohus väidetult seda, et T. H. oli varem kriminaalkorras kolmel korral karistatud ja karistatus ei olnud kustunud. Samuti oli ta korduvalt karistatud halduskorras. Rõhutades asjaolu, et kannatanute elu ei olnud jahipüssi laskekõlbmatuse tõttu reaalses ohus, kahju oli suhteliselt väike ja kohtualused kahetsesid toimepandut, mõistis maakohus karistuse KrK § 39 alusel alla sanktsiooni alammäära. Põlva prokuröri apellatsioonprotestis vaidlustati karistuse mittevastavus süüdlaste isikule ja põhjendamatu KrK § 39 rakendamine. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. aprilli
8. a otsusega tühistati Põlva Maakohtu
9. märtsi
10. a otsus J. H. ja T. H. mõistetud karistuse osas ning neile mõlemile mõisteti karistuseks KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3, 4, 41 järgi kuus aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Piiramatu kassatsiooni õigust kasutades on T. H. vaidlustanud karistuse karmuse ja ka teole antud õigusliku hinnangu, pidades toimepandut avalikuks varguseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, milles palutakse Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse muutmata jätmist, l e i d i s: Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
11. aprilli
12. a otsus on seaduslik ja ei kuulu tühistamisele. KrK § 36 sätestatud nõude kohaselt mõistab kohus karistuse koodeksi eriosa selle paragrahviga kehtestatud piires, mis näeb ette vastutuse toimepandud kuriteo eest. Teo raskust oluliselt vähendavaid erandlikke tehiolusid ega süüdlaste isikut positiivselt iseloomustavaid andmeid, mis KrK § 39 sätestatud tingimustel õigustaks karistuse mõistmist alla seaduses ettenähtud alammäära, kriminaalasjas ei ole. T. H. osavõtul mitme aasta vältel toimepandud kuritegude ja haldusõigusrikkumiste arv ja laad näitavad õiguskuulekuse jätkuvat puudumist ning soovimatust oma elulaadi muuta. Samuti seda, et kriminaalõigusliku kohtlemise leebemad vormid ei ole tema suhtes oma eesmärke täitnud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
13. Jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
14. aprilli
15. a otsus T. H. süüdistusasjas muutmata.
16. Süüdimõistetu kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
17. augustil
18. a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja: Eerik Kergandberg Liikmed: Jüri Ilvest, Jüri Rätsep