3-1-1-73-97

3-1-1-73-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. septembril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm, Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja R. K. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. R. K. oli Tartu Linnakohtu
3. aprilli
4. a otsusega süüdi tunnistatud KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ajavahemikus
5. oktoober
6. a kuni
7. oktoober
8. a toimepandud kuue varguse eest ning karistatud ühe aasta ja kuuekuulise vabadusekaotusega kinnises vanglas. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
9. mai
10. a otsusega tühistati Tartu Linnakohtu
11. aprilli
12. a otsus R. K. karistuse mõistmise osas ja talle mõisteti karistuseks üks aasta ja kolm kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Riigiprokuratuuri prokuröri Toivo Vee kassatsioonprotestis taotletakse Tartu Linnakohtu
13. aprilli
14. a ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
15. mai
16. a otsuste tühistamist lõpliku karistuse mõistmise osas ning uue otsuse tegemisel KrK § 40 lg 3 alusel varemmõistetud lõpliku karistuse vähendamist kahe kuu võrra. Prokurör märgib, et R. K. oli varem - s.o Tartu Linnakohtu
17. veebruari
18. a otsusega tunnistatud süüdi KrK § 15 lg 2 - § 139 lg 2 p 2 järgi
19. aprillil
20. a toimepandud varguskatse eest ja karistatud kahekuulise vabadusekaotusega. Kuna R. K. on kõik kuriteod toime pannud enne
21. veebruari
22. a otsuse tegemist, oleks Tartu Linnakohtu
23. aprilli
24. a otsuses lõpliku karistuse mõistmisel tulnud lähtuda KrK § 40 lg-st
25. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmelise koosseisu istungil
26. augustil
27. a tekkisid seaduse kohaldamisel põhimõttelist laadi eriarvamused. Sellest tulenevalt ja tuginedes AKKS § 58 lg-s 1 sätestatule anti kriminaalasi R. K. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi läbivaatamiseks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud prokuröri seletust, milles toetati kassatsioonprotestis sisalduvat taotlust, leidis: Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis aktsepteerib Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmelise koosseisu poolt
28. oktoobri
29. a otsuses S. V. süüdistusasjas (RT III, nr 27, art 364) ja
30. oktoobri
31. a otsuses A. S. süüdistusasjas (RT III, nr 31, art 397) väljendatud seisukohta kuritegude üheliigilisse konkurentsi küsimuses. Seega on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis seisukohal, et juhtudel, mil hiljem tuvastatud üheliigilisse konkurentsi kuuluvad kuriteod on toime pandud enne KrK § 40 lg 3 uue - s.o
32. jaanuari
33. a redaktsioon kehtima hakkamist, on üheliigilisse konkurentsi kuuluvate kuritegude eest mõistetud karistuste liitmine välistatud. Ka käsitletava kriminaalasja puhul oli tegemist kuritegude hiljem tuvastatud üheliigilise konkurentsiga ja need kuriteod olid toime pandud enne KrK § 40 lg 3 uue redaktsiooni kehtima hakkamist. Seetõttu ei kuulu rahuldamisele prokuröri taotlus - lähtuda R. K. lõpliku karistuse mõistmisel KrK § 40 lg-s 3 sätestatust. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis otsustas:
34. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
35. mai
36. a otsus R. K. süüdistusasjas KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi jätta muutmata.
37. Kassatsioonprotest jätta rahuldamata. Riigikohtu otsus jõustub
38. septembril
39. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Lea Kalm , Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep, Peeter Vaher