Obsah (9)

§ 15§ 108§ 140§ 172§ 195§ 207§ 40§ 113§ 173

3-1-1-74-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 12. augustil 1997. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul

§ 15

lg 2 - § 101 p 2; § 108 lg 2 p 4; § 113; § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3; § 140 lg 2 p-de 2 ja 3; § 141 lg 1; § 172 lg 2; § 195 lg-te 2 ja 3 ning § 207 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Mazurkevitð oli Tartu Linnakohtu 9. detsembri 1996. a otsusega tunnistatud süüdi:

§ 108

lg 2 p 4 järgi ja karistatud neljaaastase vabadusekaotusega;

§ 140

lg 2 p 2 järgi ja karistatud üheaastase vabadusekaotusega;

§ 172

lg 2 järgi ja karistatud üheaastase vabadusekaotusega;

§ 195

lg 2 järgi ja karistatud kaheaastase vabadusekaotusega;

§ 195

lg 3 järgi ja karistatud kolmeaastase vabadusekaotusega;

§ 207lg 1 järgi ja karistatud kaheaastase vabadusekaotusega.

Liites

§ 40alusel mõistetud karistused osaliselt, mõisteti B.

Mazurkevitðile kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks kuus aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Süüdistuses

§ 15lg 2 - § 101 p 2 ning § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi mõisteti B.

Mazurkevitð õigeks. Süüdistuses

§ 113järgi lõpetati kriminaalasja menetlus Kr

MK § 5 lg 1 p 6 alusel. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsusega, tuginedes AKKS §-le 33 ja § 39 lg 3 p-le 8, tühistati Tartu Linnakohtu
3. detsembri
4. a otsus B. Mazurkevitði süüdistusasjas ning kriminaalasi saadeti uueks arutamiseks Tartu Linnakohtule alates kohtu alla andmise staadiumist. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium nentis, et kuna B. Mazurkevitð on eeluurimisel sõnaselgelt taotlenud ukrainakeelset tõlget ja seda võimaldatud ei ole, siis ei ole võimaldatud tal kriminaalmenetluses realiseerida ühte oma põhiõigust. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
5. aprilli
6. a otsuse peale on esitanud kassatsioonkaebuse B. Mazurkevitði kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Margus Mets ja kassatsioonprotesti Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber. Kaitsja kassatsioonkaebuses vaidlustatakse seda, et Tartu Linnakohtu
7. detsembri
8. a otsus tühistati täies ulatuses. Kaitsja leiab, et selle kohtuotsusega B. Mazurkevitði õigeksmõistmist

§ 15

lg 2 - § 101 p 2 ning § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi, samuti kriminaalasjas menetluse lõpetamist süüdistuses

§ 113järgi ei ole keegi vaidlustanud ja seega on ringkonnakohus linnakohtu 9.

detsembri

1. a otsuse täies ulatuses tühistamisega väljunud apellatsiooni piiridest. Kaitsja rõhutab ka seda, et ringkonnakohtu poolt linnakohtu otsuse täies ulatuses tühistamine toob kaasa kriminaalmenetluse põhjendamatu pikenemise ja on seetõttu vastuolus Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artiklis 6 sätestatud põhimõttega, et kohtuasju tuleb arutada mõistliku aja jooksul. Kokkuvõtvalt taotleb kaitsja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. aprilli
3. a otsuse osalist tühistamist ja Tartu Linnakohtu
4. detsembri
5. a otsuse tühistamist vaid B. Mazurkevitðit süüdimõistvas osas. Kassatsioonprotestis taotletakse Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
6. aprilli
7. a otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist apellatsioonikorras uueks arutamiseks samale kohtule. Protestis mööndakse, et B. Mazurkevitð on eeluurimise algstaadiumis tõepoolest keeldunud ütluste andmisest ilma ukrainakeelse tõlgita. Kahe päeva pärast aga on B. Mazurkevitð kinnitanud, et esitatud süüdistus on talle arusaadav ja lisanud ülekuulamisprotokolli omakäeliselt vene keeles, et protokoll on kirjutatud tema sõnade järgi õigesti ning on venekeelse tõlgi poolt ette loetud. Erinevalt ringkonnakohtu seisukohast ei loeta protestis B. Mazurkevitði õiguste ahistamiseks seda, et "ukaina keele tõlki pole

§ 173

ja § 175 korras hoiatatud ja protokollist pole võimalik tema nime välja lugeda ning puudub ka tema allkiri". Seda seisukohta põhjendatakse kõigepealt asjaoluga, et läbiviidud uurimistoimingud on eranditult toimunud kaitsja osavõtul. Teiseks märgitakse protestis, et B. Mazurkevitð on kinnitanud uurimistoimingute õigsust omakäeliselt vene keeles. Ning kolmandaks märgitakse protestis, et "ukrainakeelne tõlk oli ka uurimise ajal enne B. Mazurkevitði süüdistatavana ülekuulamist hoiatatud

§ 173, § 175 järgi / I kd tl 276-277/".

Protestis osutatakse sellele, et seadusandja, sätestades kohtute seaduse § 5 lg-s 2 õiguse esineda kohtus emakeeles või omal valikul muus keeles, mida vallatakse, ei ole lahti mõtestanud emakeele mõistet - " kas ta on kodune keel, ema poolt või koolis õpetatud keel või hoopis keel mida valdas isa." Kassaator rõhutab, et B. Mazurkevitð on valinud uurimisorganite ja kohtuga suhtlemiseks vene keele, mille piisavat osakust on ta uurimistoimingutes ning kohtule adresseeritud kirjades kinnitanud. Protestis märgitakse samuti, et linnakohtu istungil kinnitas kohtualune vene keele oskust ega taotlenud ukrainakeelset tõlki ning alles ringkonnakohtu istungil - olles sisulistes raskustes prokuröri küsimustele vastamisel - taotles ta ukrainakeelset tõlget. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse, milles taotleti nii kassatsioonkaebuse kui ka -protesti rahuldamist, leidis: Vastavalt Euroopa Inimõiguste Konventsiooni (EIK) artikli 6 punktile 3 "e" on süüdistataval õigus kasutada tasuta tõlgi abi, kui ta ei valda kohtumenetluse keelt või ei suuda end selles väljendada. Selle inimõigusega tagatakse süüdistatavale adekvaatne arusaamine kohtumenetluse käigust ning seeläbi - aus kohtumenetlus. EIK tekstist ega ka mitte Strasbourg'i Kohtu praktikast ei tulene, et süüdistatavale tuleks obligatoorselt tagada emakeelne tõlge. EIK artikli 6 punkti 3 "e" nõuded on täidetud, kui tõlgi vahendusel on tagatud süüdistatava piisavalt adekvaatne arusaamine kohtumenetluse käigust. Kohtute seaduse § 5 lg-s 2 ja KrMK § 16 lg-s 2 sätestatakse süüdistatavale õigus osaleda kriminaalmenetluses tõlgi vahendusel kas emakeeles või muus keeles mida ta valdab. Arvestades EIK artikli 6 punktiga 3 "e" seoses öeldut, pole alust kohtute seaduse § 5 lg-s 2 ja KrMK § 16 lg-s 2 sätestatut tõlgendada selliselt, et süüdistatava emakeel peab kindlasti prevaleerima muude keelte ees, mida ta valdab ja et süüdistatav võiks tõlkekeelt valida täiesti omal äranägemisel kõigi keelte hulgast mida ta enda arvates valdab. Seega juhtudel, mil õiguskaitseasutuste veendumuse kohaselt süüdistatav ei valda emakeelt piisavalt, tuleb valida selline tõlkekeel, mida süüdistatav valdab. Kõnealuse inimõiguse tagamisel süüdistatavale tuleb õiguskaitseasutustel arvestada ka teise - EIK artikli 6 punktis 1 sätestatud põhiõigusega - kohtumenetlusega mõistliku aja jooksul. See tähendab, et juhtudel, mil süüdistatav valdab mitut keelt, on õiguskaitseasutustel - tagamaks kohtumenetlus mõistliku aja jooksul - õigus ja kohustus kehtestada süüdistatavale tõlkekeeleks neist kättesaada vaim - keel, mis on suhteliselt enamlevinud, mille tõlkekvaliteet on lihtsamini kontrollitav ja mida valdavad tõlgid on vajadusel - näiteks taandamise korral - lihtsamini asendatavad. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et B. Mazurkevitð valdab piisavalt vene keelt ulatuses, mis võimaldab tal adekvaatse arusaamise kriminaalmenetluse käigust. Kriminaalmenetluse erinevatel etappidel on B. Mazurkevitð vene keeles omakäeliselt kirjutatud avaldustega korduvalt pöördunud õiguskaitseasutuste poole. Samuti on ta kriminaalmenetluse vältel oma allkirjaga korduvalt kinnitanud arusaamist venekeelsest tõlkest. Samal ajal on ringkonnakohtu istungil esinenud tõlk väitnud, et B. Mazurkevitðil on psüühiliselt raske rääkida ukraina keeles ja et temaga ukrainakeelne suhtlemine on takistatud ( kriminaaltoimiku II kd, tl 281). Arvestades eeltoodut leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et B. Mazurkevitðile kriminaalmenetluses venekeelse tõlke tagamisega ei ole tema suhtes rikutud ei (EIK) artikli 6 punktis 3 "e" sätestatud inimõigust ega ka mitte KrMK § 16 lg-s 2 sätestatut. Sellest tulenevalt ei ole antud juhul tegemist AKKS § 39 lg 2 p-s 8 sätestatud kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega ning Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. aprilli 1997. a otsus tuleb tühistada ja prokuröri protest rahuldada. Kaitsja kassatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus, sest AKKS § 33 mõtte kohaselt tuleb kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tuvastamisel tühistada kohtuotsus tervikuna ja saata kriminaalasi täies ulatuses uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes AKKS § 63 p-le 2, § 64 p-le 2 ja § 65 lg-le 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. aprilli 1997. a otsus Bogdan Mazurkevitði süüdistusasjas ja saata kriminaalasi apellatsioonikorras arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada, kaitsja kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Riigikohtu otsus jõustub 12. augustil 1997. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Eerik Kergandberg Jüri Rätsep