3-1-1-76-97

3-1-1-76-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 12.augustil 1997.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil piiramatu kassatsiooni korras läbi kriminaalasja T. K. süüdistuses KrK § 108 lg 2 p 4 järgi. Menetlusosalisena võttis kriminaalasja läbivaatamisest osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. T. K. anti kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, olles varem kriminaalkorras karistatud KrK § 100 järgi, 14.11.1994.a kella 22 paiku tungis X Maakonnas X vallas X külas ühise joomingu pinnalt tekkinud tülis kallale I. K. ning lõi teda mitmel korral käte ja jalgadega näkku ja rindkeresse, tekitades raske kehavigastuse - roide murru. Tartu Maakohus mõistis 24.01.1997.a T. K. õigeks, leides, et kriminaalasjas pole kogutud küllaldaselt T. K. süüstavaid tõendeid. Prokuröri apellatsioonprotestis taotleti õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamist ning T. K. süüdimõistmist talle eeluurimisel inkrimineeritud kriminaalkoodeksi paragrahvi järgi. Protestis märgiti, et Tartu Maakohtu otsuses sisalduvad järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele, on jäetud hindamata rida süüstavaid tõendeid, mille tõttu kohtuotsus ei ole nõuetekohaselt motiveeritud. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tühistas oma 7.05.1997.a kohtuotsusega Tartu Maakohtu 24.01.1997.a kohtuotsuse, mõistis T. K. süüdi KrK § 108 lg 2 p 4 järgi ning karistas teda vabadusekaotusega 1 aasta ja 6 kuud. KrK § 41 alusel liideti selle karistusega osaliselt varasema kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus ning lõplikuks karistuseks loeti kaks aastat vabadusekaotuse kinnises vanglas. Kassatsioonkaebuses vaidlustas T. K. enda süüdimõistmise. Ta ei tunnista end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi, leiab, et konflikt tekkis I. K. algatusel, kes püüdis teda lüüa, tema vaid kaitses ennast. Süüdimõistev kohtuotsus on rajatud tunnistaja E. R. ütlustele, kes kannab tema vastu vihavaenu. Ei ole tõendatud, et I. K. sai kehavigastused just kohtuotsuses kirjeldatud viisil. T. K. palub tunnistada kehtetuks kõik tema vastu suunatud süüdistused ning vabastada ta koheselt vahi alt. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära prokuröri, kes taotles jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus muutmata ning kassatsioonkaebus rahuldamata, leidis: Tartu Ringkonnakohus on käesolevat kriminaalasja menetlenud seaduses ettenähtud korras. Menetlusnormide rikkumisele ei ole viidanud ükski menetlusosaline. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ringkonnakohus on kohtulikul arutamisel uurinud kõiki esitatud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, nagu seda nõuab KrMK § 50. Ringkonnakohus on motiveeritult näidanud, milliseid tõendeid on esimese astme kohus ebaõigesti hinnanud ning tulnud põhjendatult järeldusele, et selles kohtuotsuses sisalduvad järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu poolt toodud tõendite analüüsiga ning sellel alusel tehtud õiguslike järeldustega T. K. süü ning tema tegevuse kriminaalõigusliku kvalifikatsiooni osas ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuse korrata. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 63 p 1 ja § 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkollegium otsustas: Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 7. mai 1997.a otsus T. K. suhtes jätta muutmata, kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 12. augustil 1997.a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep